Kui seedetrakti funktsioon on häirunud

Seedetrakti funktsionaalsed häired (SFH) hõlmavad seisundeid, kus seedetrakti kaebuste taga ei ole orgaanilist haigust ning diagnoos on reeglina võimalik panna ainult anamneesi põhjal.

Funktsionaalsed seedetrakti häired on sagedasemad vaevused populatsioonis, erinevatel andmetel 20-40 %-l  elanikkonnast esineb erineval eluetapil SFH- na tõlgendatavaid kaebusi.
Seedetrakti funktsionaalsed häired moodustavad ca 40% seedetrakti kaebustest, millega arsti poole pöördutakse. Motoorikahäired ning vistseraalse tundlikkuse häired on ilmselt põhilised patofüsioloogilised mehhanismid SFH tekkel, kuid täpne tekkemehhanism on teadmata, võimalik, et tegemist on retseptorite muutunud aktivatsiooni, impulsi vale "tõlkimisega" aju tasandil, motiilsushäirete ning psühhosotsiaalsete faktoritega. Iseloomulik on, et võimalikud tehtavad seedetrakti uuringud on normileiuga.

Söögitoru funktsionaalsed häired
Söögitoru funktsionaalseteks häireteks on globus pharyngis, funktsionaalsed rinnakutagused valud (arvatavalt söögitorust lähtuvad), funktsionaalne düsfaagia ja funktsionaalsed kõrvetised.
Tihti on patsientidel tükitunne neelamisel kõrisõlme kõrgusel, mis leevendub vedeliku joomisel ja söömisel. Võimalik, et on seos emotsionaalse stressi ning kaebuste esinemise vahel.
Funktsionaalse düsfaagia korral esineb neelamistakistus just söömise-joomise ajal, tekib tunne, et toit ja vedelik jäävad "kurku kinni". Võimalikud tehtavad seedetrakti uuringud (nt gastroskoopia, röntgenkontrastuuringud) on normileiuga. Funktsionaalsete kõrvetiste korral refluksi esinemist tõestada ei suudeta, mõnikord on abi prootonpumbainhibiitorite manustamisest.

Funktsionaalsed gastroduodenaalsed häired
Funktsionaalsete gastroduodenaalsete häirete alla kuuluvad funktsionaalne düspepsia, aerofaagia, funktsionaalne oksendamine, ruminatsiooni sündroom. Sapiteede ja pankrease funktsionaalsete häirete taga võib olla sfinkter Oddi düsfunktsioon, mis on harvaesinev probleem, mille diagnostika on keeruline, kuna nii vereanalüüsid kui võimalikud tehtavad uuringud (kõhukoopa UH, MRCP) on normileiuga. Võimalik lahendus on ERCP ja papillotoomia, samas on ERCP suure tüsistusteriskiga invasiivne protseduur.

Artikkel ilmus jaanuaris 2014 ajalehes Meditsiiniuudised.

Äripäev
23. August 2016, 13:12
Vaata EST või RUS arhiivi