Diabeetiline jalg vajab aegsasti ravi

"Diabeetiline jalg" on väljakutse igale arstile, sest jäset ähvardav olukord on tulemus mitme erineva struktuuri (närv, arter, veen, pehmed koed) kahjustusest.

Veel kümme aastat tagasi  oli levinud arvamus, et diabeetiku haavand tähendab vähemalt amputatsiooni säärest ja kuna tegemist on süsteemse haigusega, on ohus peagi ka ainus jalg, millele inimene toetuda saab. Kahjuks tekitas selline mõtteviis ühiskonda palju jalgadeta diabeetikuid.

Tänu veresoontekirurgia tormilisele arengule, ei võrdu haavandi teke diabeetikul automaatselt suure amputatsiooniga ja seda ka Eestis.

Millest tekib haavand diabeetiku jalale?

Algab tavalisest olmetraumast - kas on kingad hõõrunud või kogemata on nahale tekkinud vigastus. Kaasuvate haigusteta võiks selline kriimustus paraneda vähemalt 3 nädala jooksul. Kuid diabeedist tekkinud närvikahjustuse ja/või arterikahjustuse tõttu diabeetikul kujuneb sellest kriimust haavand.

Kahjuks ei ole võimalik iga vigastuse korral prognoosida, kas tekivad probleemid paranemisel või mitte - ka vanus ei anna mingit garantiid. Diabeetikul võib kujuneda gangreen välja nooremas eas, kui üldiselt arvatakse - 30.-40. eluaastates.

Miks diabeetiku haavand kergelt ei parane?

Polüneuropaatia ehk närvide kahjustus on üks olulisi diabeedi hilistüsistusi, mille aeglustamiseks on väga oluline veresuhkru korrektne kontrolli all hoidmine. Jäsemete polüneuropaatia puhul ei tunne diabeetik, kui tekib vigastus jalanahal ning soodus pinnas haavandi tekkeks on loodud.

Arterite kahjustus on üks osa diabeediga kaasas käivatest tüsistustest, seda just eelkõige peenematel arteritel säärel. Kuna korrektne verevarustus on iga defekti paranemise alus, algab haavandite käsitlus arterite seisundi hindamisest.

Arterite kahjustuse teket kiirendab kontrollimatu diabeet ning suitsetamine.

Haavandi tekkel määrab diabeetiku saatuse lisaks arterite kahjustuse ulatusele ka infektsioon (põletik). Kaasuva diabeedi tõttu võib põletiku kontrolli alla saamine mõnikord ebaõnnestuda ja lõppeda üldise veremürgitusega. Sellisel juhul ei ole küsimus ainult jalas, vaid küsimus on inimese päästmises. Diabeetilist haavandit iseloomustab kiire kulg - ei pruugi olla enam aega plaanipärast arsti vastuvõttu oodata.

Näide elust:
49aastane mees, esmane diabeet, mis avastatud varbahaavandist tekkinud üldise veremürgituse foonil. Jalg õnnestus säilitada kolmekuulise aktiivse tegevuse abil. Ning ei - tegemist on ühega meie hulgast, mitte hüposotsiaalsete elukommetega alkohoolikuga.

Mida saab ära teha diabeetik ise?
-Hoida veresuhkur regulaarselt kontrolli all
-Korrektne pediküür - kui ise enam ei saa teha, pöörduda jalaravi kabinetti
-Kontrollida oma varbaid - ega ei ole haavandit?
-Haavandi tekkel mitte oodata liiga kaua iseeneslikku paranemist - pigem juba varem näidata arstile või pereõele

Miks on see nii oluline?
Autonoomsusel ei ole hinda ja inimesel on ainult 2 jalga, mida kaotada. Eestis tehakse 450-500 suuremahulist amputatsiooni aastas, suurel osal nendest inimestest on kaasuva haigusena diabeet. Kiiremaks konsultatsioonile pääsemiseks oleme loonud lisakanali - haavaravi@itk.ee, mille kaudu võib ka haavandiga patsient ise otse võtta ühendust ITK haavaravi meeskonnaga.

Mida kiiremini haavandiga pöördutakse, seda tõenäolisem ja lihtsam on jala säilitamine!

Äripäev
23. August 2016, 13:38
Vaata EST või RUS arhiivi