Kuidas käituda, kui laps ei söö piisavalt

Lapse toidulaual näksimisel kohta ei ole.
Lapse toidulaual näksimisel kohta ei ole.Foto: Scanpix/Caro
Kuidas käituda, kui laps ei söö piisavalt ning tema menüü on liiga ühekülgne?

Väikelapse toiduvalik võib vahel olla ettearvamatu. Sellele vaatamata peab lapsel olema võimalus süüa erinevaid toite igast toidugrupist. Nagu iga pere on erinev, on seda ka iga laps. Alati on olemas hea isuga lapsi, kelle söögiga ei ole probleeme, kuid on ka halva isuga ning toidu suhtes väga valivaid lapsi.

Alati püüame anda oma parima, kuid vanemate heade soovide õnnestumiseks on vahel vaja  kannatlikkust ja aega. Kuigi erinevaid variante ja olukordi on palju, on olemas mõned kõigile sobivad põhimõtted, millest tuleks kinni pidada.

Jälgi oma lapse toitumist

Esiteks tuleb lapsevanemal selgeks teha, kas laps tõepoolest ei söö piisavalt või on jäänud selline mulje! Objektiivse hinnangu andmiseks võiks 2–3 päeva jooksul väga täpselt üles kirjutada kogu toit ja kellaajad, mida ja millal laps sõi. Sellest selgub ilma arsti abita nii toidu mitmekülgsus, ühekülgsus kui ka eelistused.

Oluline näitaja on ka lapse enesetunne. Kui laps on rõõmus, jookseb ringi, naerab, kasvab, siis järelikult suurt probleemi ei ole ning vanemad on ise lapse toiduhulka teisiti ettekujutanud. Mõnikord kui on peres ka teismelisi, kes söövad kiire kasvamise ajal suhteliselt palju, on väga suur kontrast toiduportsjonite suuruse vahel ja see paneb vanemad muretsema. Tekib vale ettekujutus, et ka väikelaps peaks sööma rohkem.

Kui aga tõepoolest selgub, et väikelapse päevane kalorite hulk ei ole piisav ja laps on tõepoolest isutu, tuleb hakata tegutsema. Isutus on sageli mitmete toitumisvigade tagajärg.

Esimene reegel on söögiaegadest kinnipidamine ja vahepeal mitte anda lapsele näksimist või magusaid jooke. Vett tuleb anda juua nii palju kui laps soovib – umbes üks liiter päevas.

Lapse söögiisu vähendab ka magusa mahla joomine. Ka piimast ja piimatoodetest saab laps piisavalt kaloreid, samuti ka väikelastele mõeldud piimasegust, mis sisaldab lapse jaoks sobivaid ja vajalikke toitaineid. Seega piima ja piimatoodete söömine olgu ikkagi ainult kindlal söögiajal. Samuti ei sobi ka piim janu kustutamiseks söögikordade vahel. Piim on toit ja täidab hästi kõhtu.

Mõned lapsed keelduvad toidust lapsevanema tähelepanu saamiseks. Tuleks eristada, kas enne sõi laps hästi, kuid hakkas järsku erilisi valikuid tegema ja protestima, siis ei tohiks hakata lapsega pahandama, vaid parem on mitte välja teha.

Selline protest möödub. Halvem lugu on siis, kui keegi pereliikmetest annab lapsele halba eeskuju eriliste toiduvalikutega. Siis on väga raske lapsele selgeks teha, et miks tema peab kõike sööma, näiteks keedetud porgandit või teisi aedvilju! Sellega tuleb vaeva näha ja mõelda välja usutav legend või suudab tõepoolest täiskasvanu end muuta lapse heaolu ja tervise nimel.

Olge kannatlik ja järjepidev

Laps võib vahel eelistada ka ühtmoodi valmistatud toite, kui aga sama toit on tehtud kuidagi teisiti, siis ta seda ei taha. Vahel aitab selgitamine ahvatleda last siiski toitu proovima, kui aga mitte, siis lihtsalt tuleb teatud ajaks uuest retseptist loobuda ja korrata seda alles mõne aja pärast uuesti. Lapsed on uudishimulikud ning neid ei tohi liigselt sundida, pigem aitab sööma meelitamine.

Lapse isule mõjub tavaliselt hästi isiklik väljakujunenud söögikoht, lapse oma tass, taldrik ning lusikas. Nendel on vastav muster, pilt või armsaks saanud kujutis. Neid ei ole vaja muuta. Kindlasti tuleb söögi ajal hoida tähelepanu ainult toidul ja vältida igasuguseid segavaid asju, lärmakaid jutte, televiisori või muusika tausta.

On lapsi, kes söövad mõnda kindlaks kujunenud toitu, näiteks leiba või keedukartulit. Laske tal seda teha, kuid kui kogu pere on lauas, juhtige tähelepanu ema ja isa toiduvalikutele, kes sellele lisaks söövad ka muud toitu.

Pakkuge lapsele lisaks iga kord mingit ühte kindlat toiduainet ja olge selles visa, kuid sõbralik. Korraga ei ole vaja liiga suurt sortimenti lauale või taldrikule panna. Ühel hetkel suhtumine tavaliselt muutub ja laps proovib juurde midagi uut.

Kui laps avaldab juba enda soove, siis tuleb temaga toiduvalikutest rääkida ja anda soovitusi, kas mõnele mängule või raamatujutule toetudes. Hästi mõjub ka lapse kaasamine toidu valmistamisse, mis aitab ka isutul lapsel suurendada huvi söömise vastu.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas