Arsti argumendid jämesoolevähi sõeluuringu kaitseks

PERHi onkoloog ja kirurg Tiit Suuroja
PERHi onkoloog ja kirurg Tiit SuurojaFoto: Regionaalhaigla
Juulist käivitus haigekassa kaudu jämesoolevähi sõeluuring, mille kohta haigekassa lubas esimesi kokkuvõtteid anda septembris. Seni toome teieni regionaalhaigla onkoloog Tiit Suuroja intervjuu antud teemal.

Jämesoolevähi sõeluuringuprogrammi koordinaator Tiit Suuroja kirjeldab regionaalhaigla kodulehel programmi eesmärke ning annab nõu, kuidas jämesoolevähist hoiduda või haigusele vara jälile jõuda.

Regionaalhaigla kirurg ning onkoloog dr Tiit Suuroja on jämesoolevähi sõeluuringu ettevalmistusprotsessis pikalt kaasa löönud ning nüüd on põhjust rahuloluks. „Oleme haigekassa töögrupis ligi aasta ühiseid ettevalmistusi teinud ning alustasime skriininguga juulis,“ sõnab Suuroja. Ta on üks neist  arstidest, kes on programmi enda veendumuste ning teadmiste ajel kaitsnud ning edasi liigutanud. „Teha on veel palju, arendada tuleb näiteks e-tervise süsteemi ning meditsiinidokumentatsiooni,“ ütleb ta.
Skriining aitab jämesoolevähki suremust vähendada, riski vähenemine on umbes 30 protsenti.

Vähendab suremust ja riski
Skriining aitab jämesoolevähki suremust vähendada, riski vähenemine on umbes 30 protsenti. Samuti tõstab skriininguga tegelemine nii ühiskonna kui ka arstkonna teadlikkust haigusest endast – haigust avastatakse kergemini, sest inimesed korrigeerivad enda elustiili ning käivad sagedamini uuringutel. Sõeluuringul osalemine aitab väga edukalt avastada vähieelseid seisundeid või väga varajases staadiumis kasvajaid, mida on tunduvalt kergem ka ravida. Programmi puhul on väga oluline, et hõlmatus oleks piisavalt suur, see peaks olema vähemalt 60 protsenti, seda efektiivsemalt uuring toimib. Jämesoolevähk on aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga ning selle algfaasis tekkivate healoomuliste kasvajate varane avastamine võimaldab ära hoida jämesoolevähi tekke. Praegune statistika näitab, et Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal 800-900 inimest.

Kuidas sõeluuring toimub?
Perearstidele on Suurojal üks sõnum: „Toetage sõeluuringu programmi ning julgustage enda patsiente osalema!“ Sageli on perearsti hea sõna ja toetus sõeluuringul osalemise toetamisel määrava tähtsusega.
Jämesoolevähi sõeluuringu kutse saab sihtrühma kuuluv inimene oma rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kutses on ka selgitus sõeluuringus osalemise kohta. Esimeseks kontaktiks on perearstikeskus, sealt saab peitvere analüüsi tegemiseks testi, kasutusjuhendi ning ümbriku analüüsi saatmiseks. Testi teeb inimene ise kodus ja saadab seejärel laborisse. Analüüsi saatmise postikulu on eelmakstud, inimesele sellega kulutusi ei kaasne.
Kui testi tulemused on korras, siis saadetakse selle kohta teade ja ta saab uue kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast. Kui aga laboris leitakse analüüsist peitverd, siis on vajalik edasine uuring. Selle kohta saadetakse inimesele koju teavitus ja kogu info edasise toimimise kohta.  Inimene saab igas etapis küsimuste korral saab pöörduda nõustamiseks oma perearstikeskusse.

Endoskoopiline uuring järgneb peitverele

Nendele patsientidele, kelle tulemus peitverele väljaheitest  on positiivne, pakutakse endoskoopilist uuringut. Muu maailma kogemus näitab, et positiivseid vastuseid tuleb 5-6 protsenti ning nendest enamus ei ole seotud pahaloomulise kasvajaga, sageli on põhjuseks polüübid või muu haigus.

Regionaalhaigla pakub parimat ravi ja diagnostikat
Kui osutuvad vajalikuks edasised täiendavad uuringud, siis saab patsient ise valida, millisesse sõeluuringuga liitunud haiglasse ta uuringutele tuleb. Regionaalhaiglas on vajalikud ettevalmistused tehtud ning personal jämesoolevähi sõeluuringuks valmis. „Endoskoopilist uuringut ei maksa karta, teeme kõik, et uuring oleks mugav ja ohutu ning selgitame toimuvat,“ julgustab Suuroja. Regionaalhaiglas tehakse Eesti haiglatest kõige rohkem koloskoopilisi protseduure. „Meil on kõige suurem kogemus laparoskoopiliste miniinvasiivsete protseduuride läbiviimisel. Samuti võime uhkust tunda meie patoloogiateenistuse üle, biopsiate kvaliteet on haiguse ravi puhul väga oluline.“


Kuidas haigust vältida?
„Hea tervise retsept on järgmine - hoidke kehakaalu, sööge mõõdukalt punast liha ning palju juur- ja puuvilju, liikuge palju ja käige regulaarselt skriiningus!“
Üha enam näitavad uuringud, et soolevähk on seotud ka tervisekäitumisega. „Umbes veerand jämesoolevähi juhtudest on selgelt pärilikud, aga 75 protsendi puhul on vähirisk tõusnud mõne tervisekäitumise riski tõttu,“ ütleb Suuroja.
Riski tõstavad põletikulised soolehaigused, ülekaal ja vähene liikumine, kõrge kalorsusega toit, punase liha liigne tarbimine. Riski vähendab kaltsiumipreparaatide tarvitamine, NSAID-de gruppi kuuluvate ravimite tarvitamine, hormoonasendusravi.

Äripäev
19. August 2016, 12:57
Vaata EST või RUS arhiivi