Nahahaigus: rosaatsea rikub näonaha

Rosaatsea paneb näo punetama ja õhetama.
Rosaatsea paneb näo punetama ja õhetama.Foto: rosacea.org
Rosaatsea (rosacea) ilusa nime taha on end peitnud tõsine ja sageli palju probleeme tekitav nahahaigus.

Tegemist on kroonilise näonaha haigusega, mida iseloomustavad nina ja põskede punetus (erüteem ja teleangiektaasiad), haiguse progresseerudes lisanduvad põletikulised mädavistrikud (pustulid ja paapulid).

Epidemioloogia
Rosaatseat esineb sagedamini heledanahalisel. Tegemist on täiskasvanute hulgas küllalt levinud nahahaigusega, mida põeb maailmas üle 45 miljoni inimese.  Euroopa uuringute põhjal esineb rosaatseat umbes 10%-l elanikkonnast. Haigus vallandub tavaliselt 30-40aastaselt, haigestumise sagedus suureneb 40-50aastaselt. Harva võivad esmased haigustunnused avalduda ka enne 20. eluaastat. Sagedamini haigestuvad I-II fototüübiga, blondid, sinisilmsed naised. Meestel esinevad reeglina haiguse raskemad vormid.

Rosaatsea tekkepõhjused
Teooriaid on mitu: vaskulaarne kahjustus, Demodex folliculorum, bakteriaalne infektsioon, follikulaarne kahjustus, immuunsüsteemi düsregulatsioon, aktiiniline kahjustus, geneetiline eelsoodumus, stress - ühtne seisukoht puudub.
Aastakümneid seostati rosaatsea tekkimist alimentaarsete faktoritega (alkoholism, seedehäired, sapipõiehaigused, gastriit jm), praeguseks on selgunud, et gastrointestinaaltrakti haigusi esineb rosaatsea korral sama palju kui üldpopulatsioonis.

Aastaid on haigust seostatud ka mao limaskestal elutseva Helicobacter pyloriga, kuna HBP tõstab paljude vasoaktiivsete substantside nagu prostaglandiinide ja tsütokiinide hulka. Kuid pole õnnestunud tõestada, et HBP ravides rosacea enam ei progresseeru.

Ühtne seisukoht puudub ka nahalest Demodex folliculorumi rollist rosaatsea tekkes. Saprofüütse lesta Demodex folliculorumi osa haiguse etioloogilise faktorina enam ei pooldata. Lestade arvukuse tõus on rosaatsea tagajärjeks. Lesta kasuks räägib metronidazoli antiparasitaarse toime efektiivsus. Demodex lestad võivad soodustada põletiku püsimist mitte ainult mehhaaniliselt, vaid ka oma ainevahetusproduktidega immunoloogiliselt. Lestade arvukuse tõus soodustab hüperplaasiat ja hüperkeratinisatsiooni rasunäärmete avades.

Viimastel ajal arvatakse, et rosaatsea tekkes kesksel kohal on põletiku teke. Oluliseks faktoriks peetakse ultraviolettkiirguse (UVK) kumulatiivsest doosist tekkinud naha veresoonte, sidekoe kahjustust ja nahapõletiku teket. Kuna rosaatsea korral esineb solaarelastoosi nähte, toetab see päikesevalguse kahjuliku toime teooriat. Sageli on raske eristada päikese kahjustusest tingitud fotovananemist ja rosaatsea vaskulaarset staadiumi.

Varase rosaatsea tekkes peetakse oluliseks neuro-vaskulaarse düsregulatsiooni olemasolu. 

Kindel on, et ka osad ravimid indutseerivad rosaatsea ägenemist: süsteemsed ja lokaalsed kortikosteroidid, intranasaalsed steroidid, amiodarone, lokaalne tacrolimus, nikotiinhape, kõrges doosis vitamiinid B6, B12.

Haiguse teket ei ole õnnestunud seostada psühholoogiliste faktoritega. Rosaatsea haigete hulgas esineb sageli depressiooni, pigem on see haiguse tagajärg, mitte põhjus.

Kliiniline pilt ja rosaatsea klassifikatsioon
Haigus algab periooditi korduvate õhetushoogudena (prerosacea staadium). Erüteem püsib mõne minuti ja nahk omandab jälle oma normaalse värvuse. Õhetushoogude vallandajateks võivad olla alkohol, vürtsikad toidud, kuumad joogid, emotsioonid, pingeline sportimine, aga ka päikesekiirgus, solaarium, külm ja kuum temperatuur, tuul, kosmeetilisteks näohooldusteks kasutatavad glükoolhapet sisaldavad kreemid. Haiguse kulg on krooniline: ägenemisele järgneb lühemat või pikemat aega kestev remissioon.

Klassifitseeritakse 4 alatüüpi, mis baseeruvad morfoloogilistel muutustel. Iga alatüüp jaotub 1-3 raskusastmeks (kerge, mõõdukas, raske).

1. Erythematoteleangiectatic rosacea - iseloomulikud on üle 10 minuti kestvad õhetushood ja näo keskosa persisteeriv erüteem (alguses ninal, põskedel, hiljem lõual, laubal). Seejärel laienevad kapillaarsed veresooned (teleangiektaasiad). Võib kaasuda põletav, sügelev või torkiv tunne.
 2. Papulopustular rosacea - erüteemile lisanduvad paapulid, pustulid.
 3. Phymatous rosacea - põletikulised kahjustused suurenevad, tekib rasunäärmete hüperplaasia ja fi broos (ninal rinofüüm). Fümatoosse rosaatsea alavormid: glandulaarne ja  tsüanootiline.
 4. Ocular rosacea - esmalt tekib hüpereemia, võõrkeha tunne, kuivuse, sügelustunne silmades, laugude erüteem. Üle 50%-l tekib ka silmakahjustus (blefariit, konjunktiviit, hordeolum vm).

Diferentsiaaldiagnoos
Eristada tuleks järgnevatest haigustest, millel on rosaatseale sarnaseid sümptomeid: acne vulgaris, dermatitis seborrhoica, dermatitis perioralis, demodicidosis, lupus erythematosus, sarcoidosis, lupus miliaris, steroid dermatitis, eruptio cutanea ex lumine polymorpha, naha B-rakuline lümfoom, naistel menopausiga seotud õhetushood.

Elukvaliteet
Rosaatsea patsiendid kannatavad oma haiguse tõttu väga, kuna see on kõigile nähtav, 75% -l on täheldatud madalat enesehinnangut, 41% väldib seltskondlikku suhtlemist. On leitud, et 70%-l haigus põhjustab piinlikkust, segab professionaalset tegevust ning takistab seksuaalsuhete loomist.

Ravi
Üheks probleemiks papulopustulaarse rosaatsea ravis on tõenduspõhisuse puudumine aastakümneid kasutatud ravimeetodite puhul. Seetõttu järgnevalt tuleb juttu keskmise ja raske rosaatsea puhul vaid nendest ravimeetoditest, mille raviefektiivsus on kliiniliste randomiseeritud uuringutega tõestatud.
Rosaatsea võib alluda ravile visalt, sageli tuleb kombineerida erinevaid ravimeetodeid. Alati ei saabu oodatud ravitulemused piisavalt kiiresti. Raviefekti saabudes jätkub säilitusravi. Ravimeetodi valik sõltub rosaatsea alatüübist ja raskusastmest.

Rosaatsea ravis kasutatakse nii paikseid (alatüüp 2) kui ka suukaudseid ravimeid (alatüüp 2, 3, 4), lisatakse Plasmalite valgusravi (alatüüp 1), rinofüümi puhul laserravi (Erbium-YAG Laser, ablatiivne Co2 Laser), kirurgiline ravi jne.

Rosaatseale kaasuva punetuse eemaldamine on aga suuremaks väljakutseks, kuna lokaalsed ravimid ei toimi teleangiektaasiatesse. Kõige odavam vahend on camouflage,  punetuse peitmiseks kasutatakse rohekaid kreeme. Nina ja põskede punetust saab vähendada pindmisi kapillaarseid veresoonekesi eemaldades: kas elektrokoagulaatoriga (valulik meetod), vaskulaarsete laseritega (Pulsed Dye Laser, 532 Potassium-tetanyl-phospate Laser), IPL (Intense Pulsed Light) või Plasmalitega.

Vaskulaarsed laserid toimivad teleangiektaasiatele edukalt,  koaguleerides kapillaarsed veresooned. Ablatiiivse CO2 laseriga saab mõjutada rinofüümi. Probleemiks ablatiivsete laserite valulikkus ja võimalik armide teke. Plasmalite (fluorescense pulsed light) toime põhineb suurel valgusenergia hulgal, mis hävitab laienenud soonekese selektiivse fototermolüüsi teel minimaalsete kõrvaltoimetega. Mida varem raviga alustada, seda parem tulemus. Füüsikaliste ravimeetodite puhul piirab nende kasutamist eksklusiivne hind.

Kokkuvõte
Tänapäeval tunnustatakse rosaatseat kui nahahaigust, mida tuleks võimalikult varakult diagnoosida ja ravida, et vähendada näo moondumisi, pöördumatu fibroosi teket ja psühholoogilisi probleeme. Patsiendid omalt poolt saavad haigust kontrolli all hoida vältides provotseerivaid faktoreid ning kaitstes end liigse päikesekiirguse eest.

Äripäev
15. August 2016, 13:54
Vaata EST või RUS arhiivi