Enneaegne seemnepurse - kas see on ka haigus?

Enneaegset seemnepurset on ilmselt esinenud kogu inimajaloo vältel, kuid kas see on alati olnud ka probleemiks, on võimatu vastata.

Liialt kiire seemnepurskega seonduvat masendust kirjeldatakse juba näiteks hindu Vatsyayana kirja pandud Kama Sutras, mille päritolu ulatub 4. sajandisse e.m.a. Teaduskirjandusest leiab esmaseid kirjeldusi kiirest või enneaegsest seemnepurskest 19. sajandi lõpust. 20. sajandi alguse psühhoanalüütikud seostasid EPSi kui meeste neuroosi, mis on seotud alateadlike ja lahendamata konfliktidega mehe ja naise vahel ning soovituslikuks ravivõtteks oli psühhoanalüüs. Samuti seostati seemnepurske kiirust peenisepea ülitundlikkuse või anatoomilise erisusega, nt liialt kitsas eesnahk, mistõttu kasutati, kas paikseid anesteetikume või operatiivse ravi võimalust. 1956. aastal kirjeldas JH Semans seemnepurske ohjamiseks start-ja-stop metoodikat, mis sisuliselt tähendab seksuaalvahekorras tempo muutusi ja mille eesmärgiks on õppida seksuaalselt erutust ja seemnepurske aega juhtima.

Masters ja Jonhnson (1970) seevastu seostasid EPSi ärevusega ja pidasid seda õpitud käitumiseks ja võtsid kasutusele "pigistamis" squeeze-tehnika, mis seisneb selles, et vahetult enne ejakulatsiooniaistingut peenist eesnahakida piirkonnast pöidlaga mõned kuni kümmekond sekundit pigistada, mille mõjul erutus väheneb ja seemnepurse n-ö lükkub edasi.
Kaasajal seostataks mehe oskust või võimet kontrollida oma seemnepurset ja seda edasi lükata kui ühte tegurit, mis on iseloomulik suurema naudingulisuse ja intiimsusega suguühtele ning tegemist on kõige sagedasema meeste seksuaalhäirega, esinedes 20-30% meestel.
EPS etioloogia on ebaselge, kuid selle esinemist mõjutavad ärevus, peenise ülitundlikkus ja serotoniini (5-HT) retseptori väärtalitus.


Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) klassifikatsiooni kohaselt  loetakse enneaegseks seemnepurskeks purset, mis saabub varem kui 15 sekundit suguühte algusest.  
Rahvusvaheline Seksuaalmeditsiini Selts (ISSM) on pakkunud ajaliseks piiriks 1 minuti ja toonitab olulisena ka partnerite rahulolematust või ängi seoses kiire seemnepurskeajaga.
Seksuaalmeditsiinialases kirjanduses on enim toodud ajaliseks piiriks 1 kuni 2 minutit ja ka soovitatud mitte jäigalt lähtuda vaid ajakriteeriumist vaid võtta arvesse ka partnerite üldist rahulolu oma seksuaaleluga.


Seega võiks konsensuslikult EPS diagnoosimisel lähtuda kolme kriteeriumi koosesinemisest:
1. Seemnepurse saabub kiiremini kui 1 minut, alates sisenemisest ja mees ei suuda seemnepurske vallandumist ise juhtida;  
2. Korduv kiire seemnepurske esinemine ühe ja sama partneriga,
3. Paarisuhtes kiire seemnepurskeajaga seostuv ühe- või mõlemapoolne rahulolematus sugueluga.

EPS liigitakse veel ka eluaegseks (primaarne) ja omandatuks (sekundaarne). Eluaegne ESP moodustab u 65% kõikidest  juhtumitest ja on krooniline haigusseisund. Omandatud ESP algab mingil eluetapil ja võib olla mõne teise haiguse sümptom. Olulist rolli võivad mängida ka anatoomilised iseärasused, psühholoogilised või lähisuhte probleemid, traumaatilised seksuaalkogemused või ravimi kõrvaltoimed, kaasuvad haigused.

Väga lühike seemnepurskeni jõudmise aeg esineb sageli nooremas eas meestel ja/või uue partneriga suhtesse astumise puhul, mida võib pidada füsioloogiliseks ja normiks, mis leevendub aja möödudes, kogemuse ja suhte arenedes. Samas võib nn omandatud EPS probleem olla tingitud näiteks põletikest kuse-suguteedes, sh prostatiidist, kilpnäärme haigustest. Seoseid on leitud ka ülekaalu ja üldise kehva tervise ning EPS vahel.

EPS diagnoosimiseks on välja töötatud ka vastav küsimustik, mis koosneb viiest küsimusest (Premature Ejaculation Diagnostic Tool, PEDT). Küsimused, milles tuleb hinnata nii suutlikkust kontrollida seemnepurskeaega kui rahulolu seksuaaleluga on lihtsaks vahendiks olukorra kaardistamiseks.

Ravivõimalused
EPS käsitluses on olulisel kohal nõustamine,  et patsiendile selgitada haiguse olemust ja ravivõtetega saavutatavaid eesmärke, rääkida patsiendi ootustest ja valida sellest tulenevalt sobivaim raviviis. Juhul kui samal ajal esineb ka erektsioonihäire, siis esmalt või samal ajal tuleb tegeleda ka selle ravimisega.  
* Harjutused ja käitumuslikud võtted
Eelmainitud start-ja-stop ja "pigistamistehnika" ning ka vaagnapõhja lihaseid treenivad harjutused ning muud harjutused, mis aitavad õppida oma seksuaalerutust juhtima on  kindlasti asjakohased ja sõltuvalt mehe enda järjepidevusest ja pühendumisest ka päris tulemuslikud, samas ei ole sellekohast  tõenduspõhist teadmist, et nende efekt oleks püsiv.
* Paiksed tuimestid
Lokaalsete anesteetikumide lidokaiin, prilokaiingeeli või mõne muu paikseks kasutamiseks mõeldud ravimivormi  kandmine peenisepeale või ainult eesnahakida piirkonda kümmekond minutit enne vahekorda on juhuslikustatud ja platseebokontrolliga uuringutes andnud positiivse tulemuse ja ka kliinilises praktikas end tõestanud ravivõte. Oluline on seejuures, kas kasutada lisaks kondoomi või siis peenist pesta enne vahekorda, et vältida tuimesti mõju naisele. Omal kohal ja kergema häire puhul võib abi olla ka lokaalanesteetikumiga kaetud kondoomidest, mis on vabamüügis.
* Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI)
Erinevais uuringutes on tõestust leidnud erinevate SSRIde - paroksetiin, sertraliin, fluoksetiin - positiivne efekt seemnepurskeajale. Samuti on ka osade tritsükliliste antidepressantidega, klomipramiin, saadud positiivseid ravitulemusi. Kasutusel on olnud nii ravi pidev kasutamine paari kuu jooksul, näiteks uue suhte alguses, või siis ravimi võtmine vaid enne seksuaalvahekorda. Alates käesolevast aastast on ka Eestis kättesaadav dapoksetiin, mis on lühikese poolväärtusajaga serotoniini tagasihaarde inhibiitor ja esimene vastava näidustusega ja just EPS raviks välja töötatud ravim.
* PDE5 inhibiitorid
Kliinilistes uuringutes on uuritud ka sildenafiili, tadalfiili ja vardenafiili mõju seemnepurskeajale, kuid arvestades uuringute ja kaasatud patsientide arvu väiksust, siis ravijuhised otseselt neid ravimeid ei soovita. Samas olukorras, kus kaasuvana esineb ka erektsioonihäire on neil ravimitel kindlasti oma kasutuskoht olemas.
* Kaasuvate haiguste ravi
EPS ravi alustamisel tuleb hinnata ka võimalust, kas võib tegemist olla mõne kaasuva haiguse ravimist tingitud kõrvaltoimega, näiteks antidepressandid, või on häirel mõni eelkirjeldatud põhjus, mis vajab eraldi käsitlust.

Äripäev
09. August 2016, 14:17
Vaata EST või RUS arhiivi