Eluohtlik allergia võib tekkida ootamatult

Vahel piisab ühest putukatorkest, et inimene saaks saatusliku allergilise šoki.
Vahel piisab ühest putukatorkest, et inimene saaks saatusliku allergilise šoki.Foto: wikipedia
Allergia mesilase või herilase mürgi vastu võib tabada sõna otseses mõttes justkui välk selgest taevast – isegi, kui muidu pole pärast nõelata saamist midagi juhtunud, võib ka täiskasvanul pärast järjekordset sutsakat üsna kiiresti eluohtlik seisund tekkida.

Allergia putukamürgile võib avalduda igas eas. Kuid, nagu märgib Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress, eluohtlikud ja surmaga lõppevad allergilised reaktsioonid ilmnevad sagedamini just vanemas eas, kui inimestel on olnud varasemaid korduvaid nõelamisi ning kui kaasuvad südame- ja veresoonkonna haigused, kirjutab Õhtuleht.

Krista Ress räägib, et Eestis on peamiseks putukaallergia põhjustajaks mesilased, herilased (sealhulgas vapsikud). "Vapsikud, kõige suuremad herilased Euroopas, on kõige mürgisemad ja nende nõelamisest tekkivad reaktsioonid võivad olla oluliselt tugevamad kui mesilastel," sõnab ta.

Eestis kuni kaks surmajuhtu aastas

Krista Ress selgitab, et nõelamise teel satub nahka tugevatoimeline mürk, mis võib inimesel põhjustada kas toksilise või allergilise reaktsiooni.

"Enamikul inimestel tekib nõelamise järel vaid paikne toksiline reaktsioon, samas raske allergiline reaktsioon võib esineda umbes 3% täiskasvanutel," lausub ta.

Surmaga lõppevaid nõelamisi on Ressi sõnul eri riikides registreeritud 0,03-0,48 juhtu 1 000 000 elaniku kohta aastas. Eestis saab aastas arstide andmeil mesilase, herilase või vaablase pistest surma üks, harvem kaks inimest just allergilise reaktsiooni tõttu.

Siiski ei pea mesilasi ja herilasi paaniliselt kartma. Krista Ress räägib, et pärast sutsaka saamist tekib tavaliselt siiski vaid toksiline reaktsioon, mil nõelamiskohal tekib päeva või paariga mööduv naha punetus, valulikkus ja turse.

"Kui toksiline reaktsioon tekib sõltumata varasematest nõelamistest, siis allergilise reaktsiooni tekkeks on vajalik eelnev kokkupuude allergiat vallandava ainega ehk siis putukamürgiga," selgitab ta, et juba pärast teist nõelamist võib tekkida raske ja potentsiaalselt eluohtlik reaktsioon ning iga järgnev nõelamine suurendab allergilise reaktsiooni riski.

Ohtlikud piirkonnad sutsaka saamiseks on väga hea verevarustusega kehapiirkonnad, näiteks pea ja kael.

Ennetavalt ehk kui inimene ei ole varem nõelata saanud, ei ole arsti sõnul võimalik allergiat diagnoosida.

"Kui aga inimesel on olnud kas tugev paikne või süsteemne reaktsioon, siis tuleks putukaallergia kahtlusel konsulteerida allergoloogiga, sest vereanalüüsiga saab herilase ja mesilase mürgi vastaste antikehade abil allergia kindlaks teha ning soovitada ka parimat ravi," rõhutab ta.

Elu päästab kiire tegutsemine

Paikne reaktsioon tähendab ulatuslikku naha punetust, valulikkust ja turset, süsteemne reaktsioon üle kogu keha levivat nõgeslöövet, naha sügelust, keele ja kurgu paistetust, hingamisraskusi, raskemal juhtul ka vererõhu langust ja šokki.

Tasub teada, et neil, kes on varem korduvalt nõelata saanud või kel on pärast nõelamiset tekkinud eelnimetatud märke, on väga suur tõenäosus ka järgmise sutsaka saamisel reageerida raske allergilise reaktsiooniga. Sellisel juhul peaks vältima nõelata saamist ja teadma, mida nõelamise korral teha.

Kui üks sumisejatest on nõelanud, tuleks aga igal juhul nõel kiiresti koos mürgikotiga eemaldada, et takistada mürgi edasist pääsemist organismi.

Nõelamiskohale võib teha ka jahedat kompressi ning valu leevendada valuvaigistitega. Sügelemise leevendamiseks sobivad arsti soovitusel antihistamiinsed ravimid ehk allergiavastased tabletid (näiteks tsetirisiin, loratadiin, ebastiin), mida saab osta apteegi käsimüügist.

Raske allergilise reaktsiooni korral on aga ainuke elu päästev ravim adrenaliinisüst.

"Seetõttu on allergilise reaktsiooni tekkel väga oluline kiire tegutsemine ning õigeaegne ravi," paneb Krista Ress südamele. Arst rõhutab, et kui nõelamise järgselt kuni poole tunni jooksul tekib tugev paistetus kaela, suu või keele ümber, nõgeslööve ja/või nahasügelus üle kogu keha, hingamisraskus või hingeldamine, minestamine, peavalud, uimasus, iiveldus, krambid ja valu kõhus ning oksendamine, tuleb viivitamatult kiirabi kutsuda või pöörduda ise erakorralise meditsiini osakonda.

Millal minna arsti juurde?

Krista Ress, Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog paneb südamele, et kui mesilase või herilase nõelamise järgselt kuni poole tunni jooksul tekib ükskõik milline järgnevatest kaebustest, tuleb kutsuda kiiresti kiirabi või pöörduda ise erakorralise meditsiini osakonda.

Ohumärgid on:

  • tugev paistetus kaela, suu või keele ümber;
  • nõgeslööve ja/või nahasügelus üle kogu keha;

  • hingamisraskus, hingeldamine;

  • minestamine, peavalud, uimasus;

  • iiveldus, krambid ja valu kõhus, oksendamine.

Kuidas vältida nõelata saamist?

  • elamute läheduses olevad mesilaste ja herilaste pesad hävitada ning likvideerida nende elupaikadeks sobivad kohad (näiteks kännud, õõnsad puutüved jne);
  • vältida väljas paljajalu ja lahtistes jalanõus käimist, soovitatav oleks kanda pikkade varrukatega/säärtega riideid;

  • vältida suuremustrilisi värvilisi riideid ja tugevalõhnalisi parfüüme ja kosmeetikat;

  • katta toit ja jook kaanega (eriti õues süües) ning alati enne suhu panemist toitu kontrollida;

  • panna akna ette putukavõrk;

  • hoida autos sõites aknad suletuna;

  • putuka lähedusse sattudes jääda rahulikuks, eemalduda putuka juurest ning varjata pea ja kael. Kindlasti ei tohi sattuda paanikasse ega kätega vehkida!

 

Äripäev
10. August 2016, 13:00
Vaata EST või RUS arhiivi