Õige toit näpistab kolesterooli madalamaks

Võisöömist ei tule enam nii karta, nagu varem kardeti.
Võisöömist ei tule enam nii karta, nagu varem kardeti.Foto: Scanpix
Kõigis uuemates südameveresoonkonna tervist puudutavates ravijuhistes on esimesena rõhutud elustiili muutustele, mis hõlmavad nii liikumist kui ka toitumist.

Elustiili muutmine võib LDL kolesterooli taset langetada kuni 20%, on näidanud metaanalüüsid.
Numbrid ja piirväärtused ei räägi alati kõigest. See, et rasvunute ja normkaaluliste plasma lipoproteiinide profiil on erinev, on teada. Teame ka, et HDL-kolesterool peaks toimima veresoonkonda kaitsvalt. Samas, kui valdava osa organismis olevast HDL kolesteroolist moodustab viimase väike-tihe vorm (sdHDL), siis seda kiiremini need osakesed ringlusest kaovad ning samuti väheneb kaitsevõime veresoonkonnale.

Võrreldes norrmkaalulistega tõuseb ülekaalulistel sdHDL ja sdLDL kolesterooli tase. Seda isegi juhul, kui rasvunud patsiendi lipiidide profiil on näiliselt normis. Lisaks võib sdHDL taseme tõus olla seotud kõrgete triglütseriidide (TG) väärtustega.


2000. algusest on mitmed uuringud keskendunud kõrge TG taseme ja erinevate haiguste (sh kardiovaskulaarhaiguste) seoste uurimisele. Uue mõistena on välja pakutud termin hüpertriglütseriidne vöö (hypertriglyceridemic waist). Hiljutine uurimus näitab, et kui lisaks kõrgele TG tasemele on tõusnud ka vööümbermõõt, võime seda kasutada suurenenud vistseraalse ehk kõhusisese rasva kaudse markerina, mida on lihtne kasutada kliinilises praktikas.


Põhjamaade toitumissoovitused on olnud aluseks ka Eesti toitumissoovitustele. Kõige uuenduslikum on Põhjamaade soovitustes see, et rasvade osakaal toidust saadavast energiast on tõstetud ülempiiril 40% peale. Varem oli see kuni 35%. Oluline on, milliste rasvhapete ja rasvarikaste toiduainete osakaalu menüüs tõsta. Silmas on peetud just monoküllastamata rasvhapete (MKRH) osakaalu tõstmist menüüs 20%ni (varem hoiti 10-15% peal). MKRH piisav osakaal meie söögis aitab tõsta HDL kolesterooli taset, vähendab kardiovaskulaarse haigestumise riski ning omab positiivset mõju maksaprobleemide korral. Süsivesikute osakaalu on pigem soovitatud vähendada, valku soovitatud koguenergiast 10-20%, kiudaineid 25-30 gr päevas. Piisav kiudainete söömine aitab samuti kolesteroolitaset kontrolli all hoida.

Samas saavad eestimaalased, eriti mehed, minuni jõudnud toitumispäevikute andmetel söögiga ikkagi veel vähe kiudaineid. Pigem söövad mehed päevas 10 portsjonit liha (=300 gr sealiha või vorstitooteid) ning hea on kui selle kõrvale süüakse päevas 50-100 grammi köögivilju. Unustada ei tohi samas sedagi, et kui kiudainete päevane kogus on liiga suur võib tekkida probleeme vitamiinide ja mineraalainete imendumises ning süveneda võib osteoporoositekke oht.

Käsimüügis olevatest toidulisanditest on kolesteroolitaseme alandajatena populaarsed punase riisi preparaadid, kuid kuna viimased sisaldavad lovastatiinile sarnast ainet, monakoliin K-d, soovitavad nii mõnedki välismaised kolleegid nende preparaatide kasutamisel valvsust säilitada.


Rääkides MKRH osakaalu tõstmisest ja süsivesikute osakaalu langetamisest menüüs, võib välja tuua ühe soovitusliku dieedi ameerika elustiili- ja toitumisalasest juhendist (2013). Tegemist on DASH dieediga, mis algses variandis oli mõeldud eelkõige hüpertensiooni, aga ka ülekaalu ohjamiseks. Uutes juhendites soovitatakse seda dieeti teatud modifikatsioonidega kasutada lisaks düslipideemiate korral. Algses variandis oli soovitatud toidust saadava rasva hulka hoida 27% peal koguenergiast, valku 18% ja süsivesikuid 55% juures. Ameeriklaste toiduvalikut mõjutas 1990ndatel nn kiirtoidu massiline pealetung ning seda eriti kiirete(halbade) süsüivesikute osakaalu tõusu näol. DASH dieet leiti olevat hea abivahend halva dieedi kõrvalmõjude tõrjumiseks, kuid TG languse osas muutust ei saadud.Kui aga uues variandis asendati 10% süsivesikutest pärit kaloritest 10% küllastumata rasvhapetega (8% MKRH ja 2% PKRH) saadi LDL kolesterooli ning TG taseme langus ja HDL kolesterooli taseme tõus. Lipiidide profiili paranemist taolise dieedi puhul seostatakse osaliselt mõjuga ensüümidele, mis võtavad osa kolesterooli ainevahetusest, mõjutades teiste hulgas HDL kolesterooli taset.

Tahaks rõhutada, et DASH dieedis on eraldi välja toodud kaunviljade, pähklite ja seemnete söömise olulisus (vähemalt 3-6 portsu nädalas). Südameveresoonkonna tervise parandamiseks soovitatakse igapäevaselt süüa väikeses koguses kombineeritult mandleid ja pähkleid, kokku ligemale 30 gr päevas.

Millised südametervist toetavad toiduained on Eestis kättesaadavad? Oliivõli, rapsiõli, avokaado, pähklid. Lisaks MKRH-le on samad toiduained rikkad ka taimset päritolu steroolide ja stanoolide poolest. Euroopa Ateroskleroosi Ühing toob välja, et igapäevane menüü rikastamine toiduainetega, milles rohkelt taimset päritolu steroole ja stanoole võimaldab langetada kolesterooli taset kuni 10%. Neid peaks soovituslikult toiduga saama 2 gr päevas, kuid peab olema küllalt teadlik, et tavatoiduga sellist kogust mainituid aineid kätte saada. Abi võib olla siinkohal aga näiteks spetsiaasete toiduainete sh. Benecoli ja Flora pro activi toodete lisamisest menüüsse.
Ka puu- ja köögiviljad sisaldavad kasulikke steroole ja stanoole, küll ainult väikestes kogustes. Kombineerides eelpool mainitud toiduaineid ning tuues neid enam menüüsse, saame kaasa aidata HDL kolesterooli taseme tõusule.

Mees ja kolesterool
Tulles tagasi kõrge TG taseme juurde, siis soovitaksin hüpertriglütserideemiaga meestel kontrollida testosterooni taset, mis on mehe tervise seisukohast A ja O. Mida suuremaks läheb kehakaal, seda enam kipub langema testosterooni tase. Mida suurem on testosterooni langus(eriti alla 8 mmol/L) seda suurem on oht SVH tekkeks. Madalat testosterooni taset seostatakse sdLDL kolesterooli ja TG taseme tõusu ning HDL kolesterooli langusega. Viimane kombinatsioon on suurepärane pinnas ateleskleroosi väljakujunemiseks. Erektsioonihäire on üks riskimarker võimaliku koronaarhaiguse olemasolule - seda juba 3-4 ja enamgi aastat enne patsiendi südamekaebuste ilmnemist. Eriti tähelepanelik tuleks olla meestega, kes kaebavad erektsioonihäireid enne 50. eluaastaid, sest just sellisetel juhtudel peetakse erektsioonihäiret, kui viidet võimalikule koronaarhaigusele, tähtsamaks kui hilisemas vanuses ning soovitatakse kindlasti kontrollida ka südame-veresoonkonna seisundit. Toitumise kõrval ei tohi unustada füüsilise aktiivsuse tähtsust. Füüsiline aktiivsus 1000-4000 kilokalorit nädalas vähendab erektsioonihäirete riski näitab Androx Vienna Municipality uuring.

Artikkel ilmus esmakordselt mais 2014.

Äripäev
09. August 2016, 14:04

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi