Allergiad ja verevähi risk: kas nende vahel on seos?

Teadlaste arvates võib naistel, kes on allergilised õhu kaudu edasi kanduvate allergeenide suhtes, esineda suurem verevähi risk kui naistel, kellel allergiat ei ole.

Perspektiivuuringu andmed, mis hõlmas rohkem kui 66 000 eakamat täiskasvanut Washingtoni osariigis, näitasid, et õhukaudse allergeeni suhtes tundlikel naistel oli 47% kõrgem verevähi risk. Lisaks sellele oli naistel, kellel esines kolmikallergia tundlikkuse näol taimede, rohu ja puude suhtes, B-raku lümfoomi või sellega seotud haiguse väljakujunemise tõenäosus 73% suurem.
Üldiselt oli meestel hematoloogilise pahaloomulise kasvaja väljakujunemise tõenäosus suurem kui naistel, kuid neil polnud risk allergilise seisundiga märkimisväärselt seotud. Nii märgib Mazyar Shadman, MD, MPH koos kolleegidega Seattle'i Fred Hutchinsoni Vähiuuringute Keskusest.
Uuring avaldati detsembris 2013 ajakirjas American Journal of Hematology.
Üldine hematoloogilise pahaloomulise kasvaja esinemine valimis oli 1.03% ning meeste hulgas naistega võrreldes oluliselt kõrgem (P < .001). "On ahvatlev spekuleerida, et allergia lisamõju võib olla naiste hulgas statistiliselt märkimisväärne, arvestades nende madalamat hematoloogilise pahaloomulise kasvaja väljakujunemise riski algjoonel võrreldes meestega," kirjutavad teadlased.


"Siiski võib hormonaalne mõju immuunsüsteemile ja koosmõju kantserogeensusega anda alternatiivse bioloogilise selgituse, mis nõuab täiendavaid mehaanilisi uuringuid, eriti juhul, kui meie tähelepanekuid korratakse sõltumatus uuringus," selgitavad nad.
Teadlased rõhutavad, et "arvestades piiratud juhtumite arvu igas verevähi alamtüübis, tuleb riskihinnanguid meie alamtüüpide analüüsimisel tõlgendada ettevaatlikult ning võtta arvesse mitmekordsest testimisest tuleneva juhuse võimalust."

Dr. Shadman märgib koos kolleegidega, et uuringud, mis on tegelenud seoste otsimisega allergiate ja hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate vahel, on andnud vastukäivaid tulemusi. Segadust vähendada püüdes uurisid nad andmeid, mis pärinesid suurest vitamiinide ja elustiili (VITAL) perspektiivuuringust.
Teadlased kogusid andmed 66 212 mehe ja naise kohta vanuses 50 kuni 76 aastat, kes elasid Lääne-Washingtonis ja olid osalenud VITAL uuringus. Kõik isikud olid täitnud 24leheküljelise soospetsiifilise küsimustiku, mis sisaldas küsimusi allergiate, isikliku haigusloo ning suguvõsas esinenud leukeemia ja lümfoomide kohta.
Andmed hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate esinemise kohta võeti piirkonna järelvalve, epidemioloogia ja lõpptulemuste vähiregistrist.
Perioodil 2000 kuni 2009 oli 681 verevähi juhtumit. Lisaks kõrgemale esinemissagedusele naiste hulgas täheldati, et verevähiga patsiendid olid tervetest isikutest tõenäoliselt vanemad (keskmine iga 65,2 ja 61,4 aastat; P < .001), neil oli tõenäolisemalt 2 või rohkem esimese astme sugulast leukeemia või lümfoomiga (P = .002), nõrgem tervis (P < .03) ning madalam füüsiline aktiivsus.
Kõige levinum vähitüüp oli väljakujunenud B-raku neoplasm, millele järgnesid müeloidne neoplasm, krooniline lümfotsütaarne leukeemia või väikeserakuline lümfotsütaarne lümfoom, ning plasmarakkude häired.


Seos õhukaudsetest allergeenidest tingitud allergia ja suurenenud verevähi riski vahel naiste hulgas jäi märkimisväärseks ka pärast regressioonianalüüsi, milles võeti arvesse vanust ja sugu ning pärast mitme muutujaga analüüsi, kus võeti arvesse sugu, rassi/rahvust, haridust, suitsetamist, puu- ja juurviljade tarbimist, füüsilist tegevust, leukeemia/lümfoomi esinemist suguvõsas ning enda kirjeldatud tervislikku seisundit.
Seos ei olnud siiski ühtlane kõikide allergia alamtüüpide lõikes, kuid püsis märkimisväärsena isikute osas, kes teatasid allergiast taimede, rohu ja puude suhtes.
Kui teadlased jaotasid valimi sooliselt, siis selgus, et naistel, kellel esines allergia õhukaudsete antigeenide suhtes, oli ühtlasi suurenend verevähi risk, meestel aga mitte.
Kuigi uuring oli ulatuslik ja algandmed põhjalikud, piiras dr. Shadmani ja tema kolleegide sõnul seda tuginemine allergiate kirjeldamisele patsientide endi poolt ning andmete kasutamine, mis puudutasid ainult kestvaid allergiaid, mitte aga allergilist haiguslugu.

Äripäev
09. August 2016, 13:06

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi