Tänapäeva toitumisharjumused põhjustavad hammaste kõdunemist

Uuring, mis käsitles meie hammaste arengulugu viimase 7500 aasta jooksul, näitab, et tänapäeva inimestel on suubakterite mitmekesisus väiksem kui ammu elanud rahvastel.

Teadlaste arvates on see soodustanud krooniliste suuhaiguste väljakujunemist postindustriaalse elustiiliga rahvastiku hulgas.
Adelaide'i Ülikooli Muistse DNA Austraalia Uurimiskeskuse (ACAD), Šotimaa Aberdeeni Ülikooli (arheoloogiaosakonna) ning Inglismaa Cambridge'i Wellcome Trust Sangeri Instituudi teadlased avaldasid oma uuringu tulemused ajakirjas Nature Genetics.
Teadlastel sõnul on kaasaja ning ammu elanud inimeste hammaste lubjastunud bakterite DNA analüüs "heitnud valgust toidusedelist ja käitumisest tulenevate tervisega seotud tagajärgede väljakujunemisele alates kiviajast kuni tänapäevani".
Teadlased selgitasid, et suubakterite osas hakkasid toimuma negatiivsed muutused, kui meie toitumisharjumused küttidest-korilastest põlluharijateks hakkamisel muutusid. Täiendavaid muutusi täheldati koos toidu tootmise algusega tööstusrevolutsiooni ajal.


Uuringu juht, ACAD-i direktor professor Alan Cooper ütles: "See on esimene kord, kui on dokumenteeritud, kuidas meie areng viimasel 7500 aastal on mõjutanud meiega kaasnevaid baktereid ning toonud kaasa olulisi tervisega seotud tagajärgi."
"Kaasaegse inimese suubakterid on kunagi elanud inimestega võrreldes märkimisväärselt vähem mitmekesised ning arvatakse, et see on soodustanud krooniliste suu- ja muude haiguste levikut postindustriaalses ühiskonnas."
Teadlased võtsid DNA-proovi lubjastunud hamba bakterkatust 34 eelajalooliselt Põhja-Euroopast leitud inimluustikult. Nad uurisid suubakterite iseloomu muutumist, vaadeldes kõigepealt eelajaloolisi kütte-korilasi, seejärel pronksiajal põlluharimise algusaegadel elanud inimesi, siis keskaegset rahvastikku ning lõpuks tööstusrevolutsiooni ja hilisema aja elanikkonda.

Üks uuringu juhte dr Christina Adler, kes oli uuringu läbiviimise ajal Adelaide'i Ülikooli doktorant, ütles: "Bakterkatu geneetiline analüüs võib anda põhjalikke uusi teadmisi toitumise mõju, tervise muutumise ja suu patogeense genoomilise evolutsiooni kohta läbi ajaloo."

Tänapäeva suu on püsivas haiguslikus seisundis

Professor Cooper jätkas: "Suubakterite koostis muutus märkimisväärselt põlluharimise algusega ning veel kord ligikaudu 150 aastat tagasi. Töödeldud suhkru ja jahu kasutuselevõtmine tööstusrevolutsiooni ajal põhjustas meie suubakterite mitmekesisuse dramaatilise vähenemise, võimaldades kaariest põhjustavatel tüvedel domineerima hakata. Tänapäeva suu on põhimõtteliselt püsivas haiguslikus seisundis."
Cooper on teinud selles valdkonnas viimased 20 aastat koostööd professor Keith Dobneyga Aberdeeni Ülikoolist. Professor Dobney ütles: "Ma teadsin, et iidsetel hammastel tihti leiduvad katujäägid olid tihedad tahkete lubjastunud bakteri ja toidu kogumid, kuid ma ei suutnud bakterite liike kindlaks teha. Muistne DNA oli loogiliseks lahenduseks."
Prof Dobney selgitas veel, et antud uuring avab täiesti uue pildi sellest, kuidas inimesed minevikus elasid ja surid. Kui me teame tänapäeva inimeste haiguste tegelikku geneetilist ajalugu, võivad teadlased neid paremini mõista ja isegi tõhusamalt ravida. "Nende ajas jälgimine avaldab tohutut mõju inimeste tervise juurte ja ajaloo mõistmisele ning muudab arheoloogilised materjalid tänapäeva meedikute ja geneetikute jaoks äärmiselt asjakohaseks ja oluliseks," lisas Dobney.


Ajakirjas Nature Genetics avaldatud lühikokkuvõttes kirjutasid teadlased: "Kaasaegsed suu mikrobiootilised ökosüsteemid on kaugema ajalooga võrreldes märkimisväärselt vähem mitmekesised ning see võib olla soodustanud krooniliste suu- ja muude haiguste levikut postindustriaalses ühiskonnas."

Teadlased suutsid bakteriaalse saaste tausttaset korralikult kontrollida alles 2007. aastal. See sai võimalikuks siis, kui tekkis võimalus kasutada ACAD'i ülipuhtaid laboratooriume ning rangeid saastepuhastuse ja autentimise protokolle.

Äripäev
05. August 2016, 19:50
Vaata EST või RUS arhiivi