Arst kummutab levinud müüte MRT kohta

Magnetresonantstomograaf Ida-Tallinna Keskhaiglas
Magnetresonantstomograaf Ida-Tallinna KeskhaiglasFoto: ÄP: Andras Kralla
Radioloog Peeter Raudvere sõnul kardetakse MRT ehk magnetresonantstomograafia kahjulikku mõju tervisele asjata, sest uuring on kordi turvalisem kui röntgenograafia või kompuutertomograafia (KT).

Seetõttu tehakse seda uuringut vajadusel igas vanuses inimestele, sealhulgas lastele ning rasedatele, kinnitab Mammograaf OÜ radioloog Peeter Raudvere.

MRT ehk magnetresonantstomograafia on uuring, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest kahe- ja kolmemõõtmelisi kujutisi.

Raudvere sõnul kasutatakse MRT uuringut enamasti inimkeha kudede muutuste nägemiseks, mistõttu on see hea võimalus erinevate haiguste avastamiseks. “Kui röntgenograafia või ultraheliuuring ei anna tervisliku seisundi kohta piisavat informatsiooni, võib mõnikord abi olla just MRT uuringust,” sõnas dr Raudvere ning lisas, et väga palju kasutatakse MRTd just närvisüsteemi haiguste, kasvajate või vigastuste diagnostikas. Kuna MRT uuring on kulukas ja keeruline, peab uuringut soovival patsiendil olema selge näidustus uuringu tegemiseks.

Kuigi MRT uuring on täiesti valutu ning organismi rakkudele kahjutu, levib uuringu kohta mitmeid müüte, mistõttu patsiendid uuringut sageli kardavad.  Raudvere selgitas, millised on levinumad MRTga seotud väärarusaamad.

MÜÜT 1: Uuringu ajal saab patsient suurtes kogustes röntgenikiirgust

MRT eelis muude uuringute nagu röntgeni või kompuutertomograafia ees on see, et MRT ei kasuta röntgenkiirgust, mis võib kahjustada inimese tervist, vaid tervisele ohutut raadiosageduslikku kiirgust. “Uuringuga kaasnev kiirgustase on üsna väike, mistõttu võib uuringut kasutada igas vanuses inimeste, kaasaarvatud laste puhul,” sõnas Raudvere.

MÜÜT 2: Uuringut kasutatakse ainult aju jaoks

MRT uuringut saab lisaks aju kuvamisele kasutada ka erinevat tüüpi kudede ja organite jaoks: on võimalik teha rinnauuringuid, veresoonte uuringuid, erinevate kõhuorganite uuringuid, luude ja liigeste uuringuid.

MÜÜT 3: Uuringut kasutatakse ainult vigastuste korral

Kuigi MRT uuringut kasutatakse sageli luu- ja lihaskonna, sidemete ja kõõluste vigastuste korral, ei piirdu MRT võimalused vaid sellega. MRT juures on täheldusväärne see, et tänu probleemide visualiseerimisele saab sellega koguda rohkem informatsiooni haiguste ja seisundite mõistmiseks kui teiste uuringutega.

MÜÜT 4: Uuringut ei saa teostada inimestele, kelle kehas on ortopeedilised implantaadid nagu kruvid, plaadid või vardad

Peeter Raudvere sõnul saab enamikke patsientide raviks kasutatavaid ortopeedilisi vahendeid, sealhulgas kunstliigeseid ja luudesse paigaldatavaid kinnitusvahendeid nagu kruvid, plaadid ja vardad, MRT uuringuga ohutult skaneerida. Sellegi poolest võib hädaolukordades, näiteks insuldi korral MRTd teha ka päev pärast ortopeedilist operatsiooni, kuid seda vaid juhul, kui implantaat on valmistatud titaanist või mõnest muust metallist, mis pole raud.

MÜÜT 5: Uuringut ei tohi teha rasedatele

Ka rasedatele võib teha MRT uuringut, kuid loote kiire arengu tõttu ei tehat uuringut tavaliselt raseduse esimesel trimestril. Kõigele vaatamata skaneeritakse rasedaid patsiente vaid tõsiste meditsiiniliste seisundite korral, kui MRT on patsiendi diagnoosimiseks ainus vahend. “MRT uuring on minimaalse riskiga, kuid samas ei ole kindlaks tehtud, kas ja kuidas võib see kahjustada loodet. Lõpliku uuringule minemise otsustab ikkagi raviarst,” selgitas Raudvere.

Vaata veel lisainfot selle protseduuri kohta siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas