India bakterid kuulutavad uut ajastut

Lill-Karin Skaret
Lill-Karin SkaretFoto: Internet
67aastane norralanna Lill-Karin Skaret oli 2010. aasta märtsis teel India Kochi sadamalinna lähedal asuvasse järveäärsesse suvilasse, kui tema auto veokiga kokku põrkas.

Ta viidi kiiresti Amrita Meditsiiniinstituuti, parem jalg murtud ja tehispuusaliiges niivõrd kahjustatud, et selle asendamine nõudis 12tunnist operatsiooni.

Kolm nädalat hiljem lubati karkude abil kõndiv Skaret koju. Siis kuulis ta oma arstilt rabavat uudist. Tema põies olid end sisse seadnud mutantbakterid, keda enamik antibiootikume tappa ei suutnud. Ilmselt oli selles süüdi India haigla saastunud kateeter. Vereringesse jõudes oleks bakterid võinud põhjustada eluohtliku nakkuse – see oli õnnemäng, kus sai ainult loota ja oodata. 
“Arst helistas ja ütles, et nad olid leidnud mu organismist bakteri ning ma pidin olema ettevaatlik,” meenutab Skaret. “Mul oli tõsine hirm.”
Skaretil vedas. Lõpuks vabanes tema organism iseeneslikult bakteritest ning pääses kahjustustest, mida võib kaasa tuua uut tüüpi superviirus, mis levib teadlaste sõnul kiiremini, kaugemale ja ohtlikumal viisil kui eales varem. Teadlaste väitel on bakteri epitsentriks India, kus haiguste vastu võitlemiseks loodud ravimid on kaasa toonud ootamatu pöörde, muutes paljud probleemid hoopiski raskemini ravitavaks.

India 12,4 miljardi dollarilise käibega farmaatsiatööstus toodab peaaegu kolmandiku kogu maailma antibiootikumidest ning inimesed kasutavad neid niivõrd kontrollimatult, et suhteliselt healoomulised ja kasulikud bakterid on muutumas ravimite suhtes immuunseks, saavutades resistentsuse, mis võib aga nullida ka nn viimase abinõuna rakendatavate tugevate antibiootikumide mõju.

Meditsiiniturism õitseb ja ohustab
Madala hügieenitaseme tõttu on resistentsed bakterid jõudnud ka India kanalisatsiooni ja joogivette, ohustades miljoneid inimesi ravimitele allumatute nakkustega. Antibiootikumijäägid, mille allikateks on ravimitööstus, kariloomad ja meditsiinijäätmed, on jõudnud samuti vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, võimendades probleemi veelgi.
Kui superbakterid end haiglates sisse seavad, takistavad nad patsientide ravimist ning rikuvad India mainet meditsiiniturismi sihtkohana.
“Reisile ei saa kaasa võtta midagi, mis nende superviiruste vastu aitaks,” märgib Robert Moellering Jr, Bostoni Harvardi Meditsiinikooli meditsiiniuuringute professor.
Bakterid - ja geen, mis nende arenenud võimeid edasi kannab – on Indiast välja pääsenud. Rohkem kui 40 riigis on geneetiliselt muundunud superviiruseid leitud patsientide veres, uriinis ja teistes proovides. Kanadas, Prantsusmaal, Itaalias, Kosovos ja Lõuna-Aafrikas on neid leitud inimestelt, kes pole reisil käinud, mis lubab kahtlustada, et viirused on juba seal kanda kinnitanud.

Antibiootikumidejärgne ajastu
Igasugune ravimiresistentsus viib kogu planeedi lähemale olukorrale, mida Maailma Terviseorganisatsioon nimetab antibiootikumide järgseks ajastuks.
“Niivõrd tavalised asjad nagu kurgupõletik või marraskile löödud põlv võivad ootamatult taas osutuda surmavaks,” ütles WHO peadirektor Margaret Chan Kopenhaagenis toimunud konverentsil. “Puusaoperatsioon, elundisiirdamine, vähi keemiaravi ja enneaegsete laste hooldamine võib muutuda senisest märksa keerulisemaks või isegi väga ohtlikuks.”
Juba praegu tapavad erinevad resistentsete bakterite teisendid Euroopas igal aastal üle 25 000 inimese. Selle hind on vähemalt 1,5 miljardit eurot aastas täiendavate meditsiinikulude ja tööjõudluse vähenemise näol.
“Kui see uusim viirus meie haiglates end sisse seab, pole meil selle vastu mingit abivahendit,” tunnistab Toronto Ontario riikliku terviselabori juhataja Donald E. Low. “Sellel on tõenäoliselt suurem elujõud kui ühelgi teisel organismil.”

Valimatud plasmiidid
Uued superviirused paljunevad niivõrd edukalt tänu geenile nimega NDM-1. See on lühend nimetusest „New Delhi metallobeetalaktamaas-1“, mis sisaldab viidet linnale, kus 2007. aastal sattus haiglasse üks rootslane, kellel esines standardse antibiootikumiravi suhtes resistentne nakkus.
Superviirused pole üksnes salakavalad, vaid ka äärmiselt paljunemisaltid. NDM-1 geen liigub edasi plasmiidideks kutsutavates DNA mobiilsetes ahelates, mida paljudes erinevat tüüpi bakterites kergesti mikroobse paarumise teel edasi antakse. See tähendab, et erinevalt varasematest baktereid muutvatest geenidest võib NDM-1 hõivata väga erinevaid bakteriliike. Nii näiteks võib geen muuta tugevamaks soolestikus leviva E. coli (kõige levinum bakter, millega inimesed kokku puutuvad), mullas elavaid mikroobe või siis veelembeseid kooleraviiruseid.
Mis veelgi hullem - NDM-1 aitab bakteritel omandada täiendavalt veel tervelt üheksa viisi, mille abil hävitada maailma kõige tugevamaid antibiootikume.

Ravimatud tapjad
Walesi Cardiffi Ülikooli mikrobioloogia professori Timothy Walshi sõnul muudab NDM-1 tavalised viirused, millest oli kunagi kerge jagu saada, ravimatuteks tapjateks. Nagu Skareti juhtumis, võib geen tekitada ka vaikselt varitsevaid pisikuid, kes võivad nõrga koha leides rünnata – või siis kahju tegemata taanduda, kui organismi tavapärased mikroobid ülekaalu saavad.
Melbourne’i Austini Haigla nakkushaiguste ja mikrobioloogia osakonna juhi Lindsay Graysoni sõnul on eriti haavatavad vähihaiged, kellel keemiaravi tulemusena seedetraktis haavandeid tekib.
“Need viirused siirduvad otse vereringesse,” ütleb Grayson. Tema sõnul on enim ohus vastsündinud, siirikusaajad ning kahjustatud immuunsüsteemiga isikud.
Perioodil 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta augustini suri Põhja-Indias väikeses Bijnori haiglas kuus imikut, kelle puhul muutis NDM-1 bakterid kõikide levinud antibiootikumide suhtes resistentseks.

Haavatav India
India on ohu suhtes vastuvõtlik eelkõige juba põhjusel, et seal on palju haigeid inimesi. Selles riigis esineb rohkem kui veerand kogu maailma kopsupõletikujuhtudest. Samuti on seal kõige rohkem tuberkuloosihaigeid maailmas ning Aasia kõrgeim haigestumus koolerasse.
Enamik India rohkem kui 5000 ravimitootjast valmistab odavaid geneerilisi antibiootikume, lastes patsientidel ja arstidel endil neist sobivad katseliselt välja sõeluda. Selle käigus koguvad bakterid, kelle vastu antibiootikumid on suunatud, endale vajalikke geene iga ravimi mõju vältimiseks. See võimaldab viirustel ellu jääda ja vohada, kui nad kohtavad antibiootikumi, millega on juba kohanenud.
India kehvad sanitaartingimused suurendavad samuti bakterite resistentsust. Rohkem kui pooled riigi 1,2 miljardist elanikust roojavad avalikes kohtades ning 23 protsendil linnaelanikest puuduvad tualetid, nagu märgitakse WHO ja Unicefi 2012. aasta raportis.

Äripäev
01. August 2016, 15:17
Vaata EST või RUS arhiivi