Tartu teadlased töötasid välja ainulaadse geenitesti naise viljakuse ennustamiseks

Naise viljakus on osaliselt geneetiliselt ette määratud ehk geenitestiga on võimalik öelda, millal naise viljakus langema hakkab ja millal algab menopaus. Just sellise maailmas ainulaadse testi on välja töötanud Tartu ülikooli teadlased, kes esitlesid testi ka möödunud nädalal Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF.

Eestis olid 2014. aastal naised esimese lapse sünni ajal 27-aastased. Euroopas on see vanus aga pea 29 aastat. Keskmine sünnitaja on Eestis ja Euroopas vastavalt 29,9 ja 30,4 aastat vana. Kui siia lisada fakt, et naise viljakus hakkab langema 30ndates eluaastates, võib teadmine personaalsest viljakuse langemise ajast aidata naistel planeerida peret.

Geenivariandid, mis võimaldavad hinnata, millal naisel saabub menopaus, on nagu kaasa sündinud kaardipakk. „Meie Fertify test vaatabki neid sulle jagatud kaarte ja püüab ennustada sinu mängu tulemust,“ kirjeldab Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi spetsialist ja Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse teadur Triin Laisk-Podar, kes on üks Fertify testi väljatöötajatest. Testi aluseks on 2015. aastal rahvusvahelise Reprogen konsortsiumi poolt ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuring, kus kasutati 70 000 naise andmeid, et hinnata individuaalsete geneetiliste markerite mõju menopausi algusajale.

Kui seni on geenitestides sageli vaatluse all mõni üksik geen, siis reproduktiivset vananemist ehk menopausi algust mõjutab hästi palju erinevaid geene, millest igaühel on erineva suurusega mõju.

„Me tahamegi seda ennustustäpsust suurendada sellega, et vaatame võimalikult paljusid erinevaid geenivariante,“ kirjeldas Laisk-Podar. Praegu vaadatakse 800 erinevat geenivarianti. Mudelit edasi arendades ja kombineerides seda elustiiliteguritega on võimalik, et poole aasta pärast koostatakse riskiprofiil juba oluliselt suurema arvu markerite pealt.

Loe pikemat artiklit Novaatorist.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas