Haavaravi A ja O - korralik puhastus ja niiske keskkond

Sobiv plaaster tuleb valida vastavalt haava suurusele ja iseloomule.
Sobiv plaaster tuleb valida vastavalt haava suurusele ja iseloomule.Foto: Scanpix
Suvised aktiivsed tegevused võivad tuua kaasa marrastused, kriimustused, villid, lõikehaavad või põletused. Suurte ja sügavate haavade ning krooniliseks muutunud haavandite korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, kuid pindmiste marrastuste ja väiksemate haavade hooldamisega saab tavaliselt igaüks ise hakkama.

Haava tekkides on kõige olulisem see esimese asjana korralikult puhastada, näiteks leige puhta kraanivee või füsioloogilise lahusega (0,9% naatriumkloriidi lahus) ning seejärel desinfitseerida spetsiaalselt haavale mõeldud antiseptikuga, näiteks Prontosan, Pharmacare, Asept või Braunol.

Kindlasti ei tohi haavade puhastamisel kasutada alkoholi sisaldavaid vahendeid, näiteks briljantroheline, jooditinktuur ning käte ja naha desinfitseerimiseks mõeldud vahendid Cutasept või Chemisept. Seda sellepärast, et alkoholi sisaldavad puhastusvahendid tekitavad valulikkust ning ärritavad ja kuivatavad liigselt haava, see omakorda aga aeglustab haava paranemist.

Haava puhastamiseks ei tohi kasutada ka vesinikperoksiidi, mis võib kahjustada haava kudesid, ega kaaliumpermanganaati. Värvilised vedelikud - briljantroheline, jood ja kaaliumpermanganaat - mõjuvad kudesid kahjustavalt ja raskendavad haava värvuse jälgimist, näiteks ei ole näha punetus ja võimaliku põletiku teke.
Haava puhastamisel tuleks vältida ka vatitampoonide kasutamist, sest need võivad jätta haava kiude. Puhastamiseks sobivad paremini apteegist saadavad marlitampoonid.

Paranemiseks on vaja niisket keskkonda
Haav vajab paranemiseks niisket keskkonda, kuna see tagab uute rakkude ja kapillaaride kasvuks ning arenguks kõige soodsamad tingimused. Seetõttu tuleks haavad peale puhastamist-desinfitseerimist katta. Lahtiselt, ilma plaastrita haava hoida ei soovitata, sest see kuivatab haava, mis omakorda aeglustab paranemist ning suurendab infektsiooni ja armkoe tekkeriski.

Sobiv plaaster tuleb valida vastavalt haava suurusele ja iseloomule. Plaastrite valik on apteegis väga suur. Sealt leiab nn tavalised plaastrid (nt Dermaplast, Medrull, Hansaplast jt), spetsiaalsed haavaplaastrid (nt Mepore, Cosmopore, Askina, Mepilex, Aquacel jt) ning liikuvatele kohtadele ja marrastustele sobivad spreiplaastrid. Osad neist sisaldavad ka antimikroobse toimega hõbedaioone.

Õrnema naha korral võiks kasutada silikoonplaastreid, mis ei kleepu nii kõvasti naha külge. Nii on nende eemaldamine valutum ja ümbritsevale nahale vähem traumeeriv. Samuti võib sidemete või plaastrite all nende haavale kinnikleepumise ja noore epiteeli kahjustamise vältimiseks kasutada spetsiaalseid parafiin- või silikoonvõrke, nt Grassolind, Mepitel või Askina Silnet. Need ei kleepu haavale, lasevad haavaeritise läbi, kuid samas tagavad haava paranemiseks vajaliku niiske keskkonna.

Vahel on vaja haavaservad kokku tõmmata. Pindmiste haavade korral saab selleks kasutada spetsiaalseid haavasulgemisplaastreid, mis asetatakse risti üle haava.
Villid tuleb samuti kõigepealt puhastada ning seejärel katta sobiva plaastriga. Hästi sobivad spetsiaalsed villiplaastrid ja teisedki hüdrokolloidplaastrid, mis kaitsevad haava mustuse eest, kuid vähendavad ka survet ja valu. Plaastrid jäetakse villile mitmeks päevaks, kuni need tulevad ise lahti.

Haava seisundit on oluline pidevalt jälgida. Kui haava või selle ümbrusesse tekib väike punetus või paistetus, siis tuleb kasutada spetsiaalseid haavasalve. Hästi sobib laia antimikroobse toimega polüvidoonjoodiidi ehk PVP-joodi sisaldav Braunovidon salv. Selles on baktereid hävitav jood viidud vesilahustuvasse, nahka vähem ärritavasse ja stabiilsemasse kompleksi. Seejuures tuleks aga meeles pidada, et joodisalvi ei tohi kasutada koos hõbedat sisaldavate plaastritega ega vesinikperoksiidiga. Kui haava tekib tugev põletik ja mäda, tuleb pöörduda perearsti poole.

Põletushaavale ei sobi õlid-salvid-kreemid
Põletushaavad tuleb esmalt jahutada spetsiaalsete geelidega, nt Burnjel või Burnshild või jaheda, 18-20-kraadise voolava vee all vähemalt 10-15 minutit. Kuna külm võib kahjustust hoopis süvendada, tuleks vältida jäävett, jääd ja jääkotte. Põletushaavale ei tohi kindlasti panna õlisid, salve, kreeme, aaloed, pantenooli, hapukoort jmt, sest need takistavad kuumuse väljumist.

Peale jahutamist tuleks põletushaav katta puhta sidemega. Põletuste korral sobib kasutada parafiin- või silikoonvõrku, mis ei kleepu haavale, kuid laseb haavaeritise läbi, tagades samas vajaliku niiske keskkonna. Hästi sobivad ka hüdrogeelplaastrid, mis samuti hoiavad haava piirkonna niiskena ja soodustavad loomulikku paranemist. Infektsiooni tekkimisel tuleb kasutada hõbedat või joodi sisaldavaid tooteid.
Meeles tasuks pidada ka seda, et haavade kaudu võib organismi sattuda teetanuse tekitaja. Seega kui viimase viie aasta jooksul ei ole tehtud teetanuse vastast vaktsiini, peaks pöörduma arsti poole. Ka loomade hammustuste korral tuleks pöörduda perearsti vastuvõtule, seda just marutaudiohu tõttu.

Äripäev
25. July 2016, 14:43
Vaata EST või RUS arhiivi