Silmaarst: alustage ikkagi prillidest!

Prillid ver läätsed.
Prillid ver läätsed.Foto:
Järjekord peab patsiendi jaoks olema järgmine: prillid, läätsed, lõikus. Läätsed ei ole ohutud ning kõige parem lõikus on ärajäänud lõikus, ütles Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog Ülle Sadu.

Esmane soovitus nägemise korrigeerimiseks on kanda prille. Kui prillide kandmine mingil põhjusel ei ole võimalik või on ebamugav, võib kasutada kontaktläätsesid. "Kuna suure lühinägelikkuse korral on nägemine läätsedega parem kui prillidega, siis on oht, et ei kasutatagi prille ja hoitakse läätsesid liiga kaua silmas," tõi Ülle Sadu välja peamise ohu läätsi kasutades. Ta lisas, et nii võib tekkida silma sarvkesta seesmise kihi ehk endoteeli kahjustus, mis ei taastu ja see võib saada probleemiks hilisemas eas.

"Kõigil läätsekandjatel on sarvkesta eespinnal hapnikuvaegusest tingitud mikrodefektid ja isegi väga head suure hapniku läbilaskvusega läätsed ei ole silmale ohutud," ütles ta. Sageli on läätsede talumatuse põhjuseks silmade kuivus, mille põhjuseks võib olla kuiv konditsioneeritud õhk, pikalt arvuti taga istumine või hoopiski pikaajaline läätsede kandmine.

Prille kandes kuivuseprobleem paraneb, vahetult peale laserlõikust aga hoopiski süveneb.  "Üks patsient ütles, et silmade kuivus häiris teda peale operatsiooni sedavõrd, et oleks ta seda teadnud, poleks ta lõikusele läinud. Sellega peab arvestama, et peale lõikust tuleb alati kasutada kunstpisaraid, esialgu väga tihti, aja möödudes harvemini, seda 6 kuu kuni aasta jooksul," rääkis Sadu.

Oluliselt halvendab läätsede kandmist lauservapõletik ehk blefariit. "Blefariit on sageli alaäge krooniline probleem, mille korral lauservad punetavad, sügelevad ja ripsmete vahel on väikesed ketukesed," selgitas ta. "Sellisel juhul on pisarakile koostis muutunud ja silmad hakkavad läätsedega kergesti punetama."

Omakorda probleemiks võib läätsekandjal saada ka lahus, milles läätse säilitatakse - see võib põhjustada allergilist reaktsiooni. Sel juhul soovitas Sadu kasutada ühepäevaseid läätsesid, mille puhul lahuseid üldse ei kasutata.  

Sageli tuleb ette, et peale 5 aastat läätsede kandmist silmad enam läätsesid ei talu. See on kõige sagedasem põhjus, miks inimene soovib laserlõikust. Tänapäeva operatsioonitehnikate juures on võimalikud tüsistused Sadu sõnul õnneks minimaalsed. Tõsisemate tüsistuste esinemissagedus on väga väike, kõik riskid kokku ca 0,01% ehk 1:10000.

Läätsereeglid
1. Rohkem kui 8 h päevas ei tohiks läätse kanda ja nädalas peaks olema 1 läätsevaba päev.
2. Läätsede käsitlemisel jälgida käte hügieeni.
3. Läätsesid ei tohi kanda kauem kui säilivustähtaeg ette näeb. Kuuajalist läätse võib kasutada vaid 1 kuu isegi siis, kui selle aja sees esines kandmises pikem paus. Peale säilivusaja lõppu suureneb oluliselt silma sarvkesta põletiku risk.
4. Lääts peaks olema võimalikult suure hapniku läbilaskvusega - seda saab prillipoest täpsemalt uurida.


KÜLMETUSE AJAL LÄÄTSED SILMAST ÄRA
Kui külmetushaigusega kaasneb silmade punetus, siis läätsi kanda ei tohi. Sügisesel külmetushaiguste hooajal võiks dr Ülle Sadu sõnul ka perearst punetavate silmadega patsiendilt uurida, ega tal läätsesid silmas pole. "Iga läätsekandja peab teadma, et punasele ja põletikulisele silmale ei tohi läätse panna," ütles Sadu.

Ta lisas, et tema praktikas on ikka olnud läätsekandjaid, kellel polegi prille. "See on täiesti lubamatu," manitses ta ja pani kõigile läätsekandjatele südamele, et prillid peavad alati olemas olema, juhuks kui läätsekandmine ei ole hetkel võimalik, näiteks silmade põletiku korral. Kui panna lääts põletikulisse silma, siis võib tekkida palju tõsisem sarvkesta põletik, mis võib lõppeda püsiva nägemise kahjustusega.

Kuna kurgu, nina ja silma limaskestad on omavahel ühendatud, siis on väga sageli  ülemiste hingamisteede infektsioonide korral ka silmad haiged. "Kui on nohu, siis pisarakanalid on turses ja enamasti tekib ka silmapõletik," ütles Sadu. Ta soovitas, et hommikul enne läätse silma panekut vaadata hoolikalt kas limaskestad ei ole punasemad kui tavaliselt, või kas silmast ei tule põletikulist eritist. Tavaliselt kaasneb hõõrumis- või kipitustunne. Kollaka mädase eritise korral võib perearst välja kirjutada antibiootikum-silmatilgad või patsient apteegist osta ilma retseptita saada olevaid sulfametisool-silmatilku. "Kontaktläätsed võib uuesti silma panna alles siis, kui tilkade kasutamise lõppemisest on paar päeva möödas ja silmad täielikult tervenenud," rääkis arst.

Äripäev
22. July 2016, 12:40
Vaata EST või RUS arhiivi