Südamepuudlikkusel hiiliv algus

Kardioloog Margus Viigimaa
Kardioloog Margus ViigimaaFoto: ÄP: Meeli Küttim
Südamepuudulikkus on hiiliv ja üsna sage haigus, mis vananevas ühiskonnas aina sageneb. Intervjuu kardioloogiprofessor Margus Viigimaaga.

Paraku kaasneb see nii krooniliste kui ka ägedate haigustega ja võib kulgeda hiilivalt, mistõttu on väga olulised inimese poolt tehtavad ennetavad sammud.

1. Kui palju Eestis võiks olla südamepuudulikkusega (SP) patsiente ja kui suur on diagnoosimata patsientide arv?
On leitud, et kogu Euroopas kannatab SP all 1-2% inimestest, mis Eesti mõistes tähendab 20-30 000 patsienti, arvestades meie keskmisest suuremat haigestumust südame-veresoonkonna haigustesse. See on päris suur number ja oluline ongi seejuures teadvustada, et haigus kulgeb märkamatult ja hiilivalt. Kui see varakult avastada, on võimalik haigust päris palju edasi lükata.

2. Millised on peamised riskitegurid, mis ohustavad ja SP viivad?
Kui vaadata haiguse-eelsed seisundeid, siis on olemas aeglane kulg ja kiire kulg, mis viivad SP tekkele. Aeglase kuluga SP tekib hüpertensiooni ja diabeedi taustal. Hüpertensioon tõstab riski 2-3 korda ja diabeet isegi 2-5 korda. Need on haigused, mis kulgevad aeglaselt. Vahel on ikkagi võimalik liikumis- ja toitumisraviga lükata näiteks diabeeti või hüpertensiooni edasi kasvõi 10 aastat. Siis on kiire kulg, kui tekib näiteks müokardiinfarkt. Pärast seda on kohe mitmekordne SP riski tõus. Paljud juba haiglast lähevad välja tekkinud südamepuudulikkusega. Tavaliselt seetõttu infarktijärgne ravi hõlmabki seetõttu südamepuudlikkuse medikamentoosset ravi. Aga kui  südamefunktsioon ei taastu piisavalt, siis jääbki SP kehtima ja on vaja täiendavaid ravimeid.
Vahel võivad SP tekitada südameklapi haigused - eriti aordiklapi ja mitraalklapi puhul - eriti palju probleeme on just aordiklapiga probleeme, sest vananemisega tekib sageli ateresklerootiline aordiklapi kahjustus. Lisaks võivad SP tekitada ka südame rütmihäired, eriti kodade virvendusarütmia, mis võtab umbes kolmandiku südame jõust ära.

3. Kas see ongi selline nokk-kinni-saba-lahti seis, kus infarkti ravid välja, kui asemele saad südamepuudulikkuse, millega elad keskmiselt 5 aastat?
Kõik sõltub patsiendi südamest. On paradoksaalne, et väga raske infarktiga patsiendid oleksid veel 10-15 aastat tagasi üldse surnud, kuid nüüd saavad nad võimaliku SP. Protsent on päris suur, kuid see ei tähenda, et oleks halvasti. Mida paremaks läheb arstiabi, seda rohkem tekib haigustest SP juurde. Kui ägedast haigusest paremini väljaravitud patsientidel tekib rohkem SP, siis meditsiini saavutus on ikkagi see, et need inimesed suudetakse tuua elule tagasi.
Keskmine elulemus SP haigel on tõesti 5 aastat. Kuid kaasaegsete meditsiinivahenditega on võimalik suremust 20-30% vähendada. Inimesed kardavad vähki, aga paljude vähivormide juures on kaasaegsete ravivormidega elulemus isegi suurem. Positiivne sõnum on see, et kui SP ikkagi varakult avastada, võiks inimene tunduvalt kauem elada.

4. Kuidas seda siis varakult avastada?
Kulg on sageli märkamatu. Peamised tunnused on jõetus, väsimus, pahkluu tursed õhtuks, kaalutõus (vahel isegi kuni 20 kg), õhupuudus, öise urineerimise sagenemine. See tekib alguses koormusel, aga pärast inimene ei saa enam lamada, köhib. Rütmehäired võivad tekkida. Kõik need sümptomid kulgevad pika aja jooksul, seega patsiendi oskus märgata on tähtis.
Kui inimene läheb nende kahtlustega perearstile, on isegi vereanalüüsi järgi võimalik SP kindlaks, lisaks muidugi südame ultraheli. Tavaliselt ikkagi perearst suunab inimese täpsemaks diagnoosimiseks kardioloogi juurde.

5. Millised on ravimeetodid?
Patsiendi enda osalus on väga oluline. Kindlasti alkohol ja tubakas peab ära jääma, peab säilima mõõdukas kehaline koormus, olenevalt, mis seisus patsiendi süda on. Kehakaalu vähendamine aitab palju, ka soola tarbimise vähendamine, eriti kui on tursed jalgadel. Vaksineerimine on oluline, eriti gripi vastu. Väga sageli just põletik, näiteks kopsupõletik või bronhiit annab viimase hoobi haigusele.
Kui nüüd ravimitest rääkida, siis on tegu pideva, eluaegse raviga. On olemas südame jõudlust parandavad, südame tööd optimeerivad ravimid, lisaks eri diureetikumid, mis viivad vedelikku välja, on ravimid, mis vähendavad südame hapnikutarbimist ega lase stressihormoonidel, eriti adrenaliinil, kahjustavalt toimida. Viimane avastus on üks kompleksravim Novartiselt, millega on suur efektiivsus suremuse, hospitaliseerimisvajaduse vähendamise osas, ja mõjub hästi ka kliiniliselt stabiilses seisundis SP patsienditel. Probleemiks on veel selle hind, mis on USAs u 100-200 eurot kuus ja võtta tuleb seda elu lõpuni. Eestis seda praegu veel ka saadaval ei ole, kuid peaks kohe jõudma. Seetõttu ei ole sellel veel ka haigekaasa ravimihinna soodustust. Olen lootusrikas, et see ikkagi soodustuse saab.

6. Milline on kirurgiline ravi?
Esiteks on veresoonte angioplastika, lisaks klapikirurgia, südamestimulaatorid kahte erinevat varianti. Ühed on biventrikulaarsed. Kui südameõõned venivad suureks, siis üks vatsake tõmbub kokku ja teine samal ajal ei tõmbu, siis kokkutõmme on ebaefektiivne. Stimulaator aitab neid üheaegselt kokku tõmbuda. teine hulk patsiente on äkksurma ohus ja neil on sellised sisseimplanteeritud aparaadid, mis annavad elektriðoki, kui süda jääb seisma. Haiglas on igal hommikul võimalik vaadata, kellele on elektriðokk antud, need kutsutakse kontrolli.
Lisaks muidugi südamesiirdamised, mida on soomlaste abiga tehtud juba viiele eestimaalasele ja uued patsiendid on jälgimisel. Muidugi kasutavad mitmed patsiendid ka vasaku vatsakese abiseadet, mis on sillaks südamesiirdamisele, kuid millega osa inimesi elab aastaid, mõni isegi 5-10 aastat. Tegemist on seadmega, mis peab pidevalt kaasas olema, kuid see pole enam nii hiiglaslik nagu vanasti, inimesed harjuvad ja nende elukvaliteet on seeläbi paranenud.


Äripäev
21. July 2016, 14:46
Vaata EST või RUS arhiivi