Abivahendid metsast traumade-õnnetuste korral

Loodusravitalu perenaine Katrin Luke
Loodusravitalu perenaine Katrin LukeFoto: loodusmuuseum
Metsa või loodusesse minnes võib kaasa võtta kuusevaigu, saialille või taruvaigu salvi. Ja loomulikult saab ka metsast midagi!

Ise pean kõige efektiivsemaks kuusevaigu salvi - ise teeme seda kuusevaigust, varemerohu juurest, papli või haavapungadest ja saialille õitest. Kuusevaiku on selles kõige rohkem,u pool, teisi taimi vähem. Hautada võib linaseemne- või oliivõlis umbe 6-8 tundi 95-98 C juures ja hiljem lisada sulatatud vaha. Õli lisatakse nii palju et kataks taimed umbes 5 cm. Vaha lisatakse peale kurnamist u 10%,kaalust. Saja grammi kohta tuleks võtta kümme grammi vaha. Vaha sulatatakse u 70C juures enne ja lisatakse kuuma õli sisse ja segatakse.
Kes ei taha vahaga mängida, saab salvi teha ka rasvast - palmi-, sea-, kookosrasvast. Vanasti keedeti kuusevaiku rasvaga kuni kuusevaik ära sulas ja kurnati. Mina keetmist ei poolda, sest palju eeterlikku õli läheb kaduma.
See salv on parandanud mädanevaid haavu-nii inimestel kui loomadel,vanasti seda selleks just keedeti. Tänapäeva inimestel on see aidanud ekseemide, punnide, löövete korral, põletuste ja putukahammustuste korral.
Õige kuusevaigu salv peab olema tumeoranz-pruunikas ja lõhnama tugevalt kuusevaigu järgi-eriti peale määride.
Helekollases salvis on kuusevaiku vähe. Selline salv aitab sääse-, parmu-, kihulasehammustuse korral, ka herilase hammustuse korral. Ise olen kasutanud ka puugi hammustuse korral. Sel juhul tuleks enne puuk eemaldada ja siis määrida. Kui salvi pole, võib kasutada ka lihtsalt vaiku, mis kuusetüvel sooja ilmaga vigastatud kohast niriseb - kus koor on pragunenud, seal on tihti üsna pikad kuusevaaigu ribad. Nii salv kui vaik aitavad lisaks ka ohatise ja hambapõletiku korral.
Samamoodi tehti saialille salvi - mis ka küll leebemalt kuid siiski putukahammustuste ja kriimude korral aitab.Üks pakk umbes 250 grammist rasvainet - kookose- või palmirasva sulatada ning lisada saialilleõied (olen ka lehti pannud, kui õisi pole) ja lasta haududa 95-98 C juures umbes 2 tundi. Kurnata. Kui on soovi, lisada juurde lavendli eeterlikku õli, segada ja purki panna. Lavendlil on rahustav, nahka noorendav, valuvaigistav toime ja putukatele selle lõhn ei meeldi.Seega ehk tõrjub ka natuke sääski ning aitab ka päikese põletuse korral.
Turbasammal - kui olete soos ja vigastate ennast, siis võib vigastusele peale panna märja turbasambla mähise. Ükskord Viru rabas üks itaalia mees vigastas ujuma minnes jalga - hüppelaual oli nael. Panime talle jalanõu sisse turbasammalt ning vahetasime seda 2 korda - ja pidas vastu. Kodus tohterdasime juba salviga edasi.
Teeleht - muljuda teeleht ja kriimustuse korral haavale peale panna.Teelehel on desinfitseeriv toime. Samuti aitavad sellises olukorras raudrohu lehed.
Varemerohi - kui on ees tõsisem matk, siis tasuks kaasa võtta varemerohu salv või õli. Seda saab samuti ka ise teha. Varemerohu juuri tuleb hautada 95 kraadi juures rasvas või õlis 6-8 tundi. Hiljem kurnata ja juurde lisada nuluõli- ja lavendli eeterlik õli. Nii saab endale traumasalvi, mis aitab nikastuste, põrutuste ning väljaväänamiste korral. Purki või pudelisse võib panna ka juuretükid ning lisada eeterlikku õli. Lisaks traumadele aitab sellise koostisega õli ka väsinud selja ja sundasendist tingitud valu ja ülekoormuse korral.
Kes salvi ei taha teha, võib aga jupp juurt kaasa võtta. See peab vastu mõned päevad ja trauma korral saab hakkida, peenestada ja mähise teha. Toorest juurt ei tohiks kauem peal hoida kauem, kui kipitamaa hakab. Siis tuleb eemaldada. Varemerohust on abi ka haavade korral.
Luumurru korral kui lahas on ära võetud, aitab varemerohu savi või õliga määrimine. Ka on see aidanud vanadel ja operatsiooni järgsetel traumadel taastuda isegi aastaid hiljem. Kui kohe peale traumat määrida või mähis teha, siis ei pruugi sinikaid isegi tule.
Kukkumise ja väljaväänamise korral aitab ka (kui muud pole) takjas või paiselehe leht, kui peale panna. Aitab leevendada ka valu ja turset.
Päikesepõletuse, nikastuste ja närvivalude korral on üks hea vahend naisteepuna õli. Seda saab teha kui naistepuna õitseb. Selleks tuleb noppida õisi ja valada üle viinamarjaseemne õliga, seejärel lasta seista päikese käes 2-3 nädalat kuni värvub violetseks ja siis kurnata, panna purki ning külmkappi või külma keldrisse. Õige värv peab olema tume punakas violetne. Kui teha ürdist - vartest, lehtedest, õitest, saate tumekollase õli, mis ka aitab!
Kui jalad on hõõrdunud või katki, võib kinga sisse panna lepalehti, teelehte või kõrge vägiheina sametise lehe. Vägiheina leht aitab kaa varbavahede ja jalgade haudumise korral.
Naha ekseemide ja parasiitide korral aitab kasetõrv - kui seda pole, siis ka värsked kaselehed - nii mähiste kui saunavihana.
Kui metsas näiteks on kõht lahti, saab abi lepakäbi, lepakoore või tammekoore teest, ka tedremaranast - kui selle ära tunnete looduses.
Neeru või põiepõletiku korral saab abi raudrohust ja põldosjast, kaselehtedest, naistepunast, teelehest, soopihlast, sügisel ka leesika- ja pohlalehtedes,suvel need ei aita.
Köha ja külmetuse korral ka paiselehest, teehelhest, liivateest, männipungadest. Põletuse (päikesepõletuse) vastu aitab ka kookosrasv - seda võib määrida nahale päikesekreemi asemel.

Äripäev
19. July 2016, 11:17
Vaata EST või RUS arhiivi