Pehmete kudede infektsioonid

Erast Henri Noor
Erast Henri NoorFoto: FB
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku resident Erast Henri Noor tutvustab bakterite tekitatud infektsioone.

Infektsioon on haigustekitajate invasioon organismi kudedesse, selle paljunemisele ja toodetud toksiinidele tekkiv kudede vastus, rääkis Erast Henri Noor. Osa vastusest sellele on põletikureaktsioon. Haigustekitajateks võivad olla näiteks viirused, bakterid ja parasiidid. Oma loengus keskendus doktor Noor ainult bakterite tekitatud infektsioonidele.
Põletikutunnused on toodud välja juba antiikajal, nendeks on punetus (rubor), temperatuuri tõus (calor), turse (tumor), valulikkus (dolor) ja põletikuhaige elundi talitluse häire (functio laesa).
Naha ja pehmete kudede infektsioon võib hõlmata nahka, nahaalust kudet fassiat või lihast. Tegemist on väga heterogeenne haiguste grupiga, millel võib olla väga varieeruv kliiniline pilt ning erinev raskusaste. Uuringute alusel on seda tüüpi infektsioonid väga sagedased hospitaliseerimise põhjuseks - 2005. aastal avaldatud artikli alusel on kuni kümme protsenti kõikidest hospitaliseerimiste põhjustest seotud naha- ja pehmete kudede infektsiooniga.
Klassifitseerimiseks on väga palju erinevaid võimalusi. Põhiliselt jagatakse need infektsioonid kas komplitseerumata või komplitseerunud infektsioonideks.

Komplitseerumata infektsioonid
Komplitseerumata infektsioonid on pindmised infektsioonid, näiteks roos, tselluliit,  impetiigo, naha-abtsessid. Needsamad infektsioonid võivad klassifitseeruda ka komplitseerunud infektsioonide hulka, seda vastavalt patsiendi seisukorrale. Näiteks ilma abtsessita roospõletik võiks kuuluda komplitseerumata infektsioonide alla, kui aga patsiendiks on diabeetik, siis tõstab see selle haiguse kohe komplitseeritud infektsioonide hulka.
Mis veel tõstab infektsiooni raskemasse kategooriasse on põletushaavad ning nende infektsioonid, haavandite infektsioonid, diabeetikute infektsioonid, nekrotiseeruvad infektsioonid ning muude raskete haiguste infektsioonid ning pindmiste haavade puhul tekkida võivad rasked süsteemsed põletikureaktsioonid.

Impetiigo
Jaguneb bulloosseks ja mittebulloosseks impetiigoks. Seda haigust põhjustab staphylococcus aureus tüvi, mis produtseerib toksiini. Selle tulemusena tekivad mädase sisaldusega villid, mis on lihtsalt purunevate kergete ja õhukeste seinadega. Impetiigo on väga iseloomuliku välimusega - tegemist on punetava-kollase põhjaga meekollaka katuga kaetud lööbeelementidega. Impetiigo on väga pindmine infektsioon, mis ei jäta paranedes armi.  Haigus on nakkav ja esineb enamasti lastel.

Ektüüm
Kohati nimetatakse seda ka sügav impetiigo. Tegemist on sügavama, aga siiski pindmise infektsiooniga. Sarnaselt impetiigoga tekivad villid, kuid nende purunedes ei teki mitte punetav ala, vaid haavandid, mis paranevad mõne nädalaga. Ektüüm jätab armid.

Purulentsed naha infektsioonid
Nahaabtsess, furunkul, karbunkel, põletikuline epidermoidtsüst. Põhiline ravi on mäda väljalaskmine.
Antibiootiline ravi ei ole tavajuhtudel näidustatud, välja arvatud juhul, kui esineb süsteemne põletik.

Roospõletik
Esineb vähekene sügavamal - varasemalt tuntud kui Püha Anoniuse tuli. Püha Antonius oli 200-300 aastal elanud mees. Arvati, et tema järgijad oskavad seda haigust ravida. Miks tuli? Roospõletiku punetab nagu tuli ning ka valutab, nagu tuli.
Roospõletik on ülejäänud nahast kõrgemal, intensiivselt punetav, väga selgelt piirdunud servadega ning tekitab turset. Vanasti oli tegemist eelkõige näoinfektsiooniga, tänapäeval leidub 2/3 juhtudel jäsemetel. Roospõletikku haigestuvad enamjaolt kas väga noored või hoopis vanemad inimesed.

Tselluliit
Sügavam infektsioon, kui roospõletik, hõlmates nahaalust rasvkude. Sageli aetakse segi roospõletikuga. Omane on kiire infektsioonitunnuste levik. Vajalik on antibiootikumiravi viis päeva, vajadusel saab ravi pikendada. Tuleb kindlaks teha, kas on ka kaasuvaid probleeme - traumad, seenhaigused ja vajadusel ka neid ravida.

Nekrotiseerivad infektsioonid
Need mille puhul esineb nekrotiseerimist ükskõik millises kihis - olgu see nahaaluskude, sügaval fassias, lihas. Need infektsioonid vajavad kirurgilist vahelesekkumist. Enamajaolt levib infektsioon peamiselt fassia kaudu.

Nekrotiseeruv fassiit
Tuntud ka kui supratiivne fassiit, nekrotiseeruv tselluliit, gaasgangreen. Väga raske infektsioon, kiiresti progresseeruv kudede süvainfektsioon - ulatub fassiani, tekitab naha ja nahaaluse koe nekroosi. Tekitab selle mehhanismiga, et kahjustab verevarustust ja lümfi äravoolu. Eluohtlik haigus, vajab kiiret tuvastamist, laia spektri antibiootikumiravi ja vahelesekkumist. Suurim probleem ongi selles, et vajab kiiret tuvastamist.
USAs esineb seda 500-1500 juhtu aastas, suremus on 25% ümber.
Nahanähud võivad olla tagasihoidlikud - tunnuseks on ebamääraselt suur valu tagasihoidliku nahaleiu kohta - nahk natukene punetab, aga valu on tohutu.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas