Perearst: Maainimese haiguseid enam pole

Vändra Tervishoiukeskuse perearst Niida-Anita Morgen.
Vändra Tervishoiukeskuse perearst Niida-Anita Morgen.Foto: Postimees
Kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli maal elavate inimeste seas palju neid, kes nõukogude perioodi kolhoosides-sovhoosides end haigeks töötanud, siis Vändra perearst Niida-Anita Morgen kinnitab, et enam see nii ei ole. Meditsiin ja töökultuur on arenenud, põllumajandustehnika muutunud hüppeliselt inimsõbralikumaks ja töötervishoiu nõudeid täidetakse. Tänu oma aiale või põllulapile on maainimene linnavurlest pigem liikuvam ja tervemgi.

Vändra perearst Niida-Anita Morgen on kodupaigale truuks jäänud. „Mulle sobib isikustatud elamine, linn on minu jaoks liiga umbisikuline. Näiteks kui linnas korraldatakse naabrivalvet jms, siis siin seda teha vaja pole, see toimib ilma silte üles riputamata. Mingilt distantsilt on sul ja su tegemistel pilk pidevalt peal ja kogukonnale tuleb see kasuks,” hindab ta Vändra ja sellega sarnaste paikade eluolu.

N.-A. Morgen on perearstiks 1500 inimesele, mis on maapiirkonna kohta pikk nimistu. „Tegeleda tuleb ju väga laia probleemide ringiga. Ja lisanduvad üldse ilma kindlustuseta ja Soome kindlustusega inimesed, viimaste seas on omajagu neid, kes erinevatel põhjustel tahavad oma arstiabi ikkagi siin kätte saada. Nii et kokku puutun umbes 1700 inimesega,” ütleb ta.

Mis vahel väsitab, on perearsti sõnul sotsiaalsüsteemi piiril toimetamine. „Maal oled sa personaliseeritud, sa tunned kohalikke nii lihtsalt inimeste kui patsientidena, sellest pole pääsu. Perearstiga on siin kahte moodi: üks variant on see, et tähtis on persoon, et arst teab su  muresid, mõistab sind; neile, kes arstiabi harvemini vajavad, on jälle tähtis, et abi oleks kuskil läheduses ja võimalikult kiiresti kättesaadav. Paljukiidetud  tänapäevastest sidevahenditest – telefon, internet – on abi ainult siis, kui ma inimest tunnen,“ arvab ta.

Edasi loe Postimehest

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas