Maser: Näksimine rikub ka väikelapse tervist

Väikelaps friikartulitega.
Väikelaps friikartulitega.Foto: Scanpix
Miks ja kuidas mõjutab tihe juhuslik näksimine põhisöögikordade vahel väikelapse tervist.

Imiku- ja väikelapseiga (1-3 eluaastat) on kõige tundlikumad perioodid, mil pannakse suures osas alus terveks eluks. Sellel ajal on vanemate roll määratu tähtsusega. Tuleb osata oma last märgata, jälgida ja aidata! Kui esimene aasta on kõige tormilisema arengu ja suurte muutuste aeg, siis teisel eluaastal lapse kasvamise kiirus aeglustub. Kuid kogu areng on terviklik protsess ja huvitav on seegi, et kui sammud tulevad ja kõndimine on „tipptegevus”, siis sõnade hulk hakkab suurenema alles siis, kui sammud selged!

Muutusi on teisigi, näiteks suureneb oskus ise süüa, kuid tegelikult teisel eluaastal laps sööb vähem võrreldes esimesega. Kuid söötmisele tuleb endiselt pöörata suurt tähelepanu, kuna sel perioodil kujundame lapse toitumisharjumused kogu eluks. Olulisimad soovitused ja nõuanded söömise osas on mitmekülgne toidu valik, uute toitude tutvustamine, valige lapsele sobivad kogused – need võiksid olla umbes veerand täiskasvanu portsjonist või siis anda täiskasvanuga võrreldes vähem portsjone, mitte „premeerida” magustoitudega ja kindlasti hoida söögikordade ja vahepalade andmisel regulaarsust. Laps ei söö igal toidukorral ühtemoodi. Kuid sellele vaatamata pole vaja söögiga tegeleda kogu päev! Põhilised toidukorrad on kogu perel hommikusöök, lõunasöök (põhiroog) ja õhtusöök, mis võiksid olla sooja toidu söömise ajad ehk siis kindlasti ühel toidukorral peaks olema soe söök. Neid toidukordi ei tohi kokku lükata ega ära jätta. Kuid ärkveloleku aja sisse lisanduvad 1-2 oodet ehk vahepala, mis aitavad vältida näljatunnet ka siis, kui mõnel toidukorral ei ole isu olnud piisavat hea või on lihtsalt söödud vähem.

Juhusliku sagedase näksimise suurimad pahed on see, et rikume lapsel isu tervislikemate valikute osas ja toidulaud muutub ühekülgseks, tekib eelkõige vitamiinide ja mineraalainete puudus. See omakorda loob aluse mitmete haiguste tekkeks hilisemas eas. Kuna näksitakse enamasti magusat, on see potentsiaalne kaariese tekitamise risk. Lisaks aga veel lapsed, kes ka vähe liiguvad, on ohustatud ülekaalu tekkimisest.

Tasub meeles pidada

  • Seedesüsteem töötab rütmiliste aktivatsiooniperioodidega iga 3,5 kuni 4 tunni tagant, millistel aegadel on seedimine kõige tõhusam. See aitab valida ka vahepalade söömise aegade regulaarsust
  • Vahepalade söömine kindlatel kellaaegadel  loob sellele vaimse valmisoleku, reguleerib isu ning väldib toidauga liialdamist
  • Seedetrakti poolt tingitud regulaarsus on hea hammaste tervisele, kuna tingib söömises  teatud vaheaegu.  Iga söömisega kaasneb hammastele happerünnak, mis soodustab kaariese teket. Söögiaegade vahel sülg puhastab hambaid ja kui ka lasta lapsel pärast söömist suud loputada, on see igati kasuliku harjumuse kujundamine hammaste hoidmiseks
  • Vältida tuleb näksimisvõimalusi enne regulaarset söögiaega sellepärast, et lapsel oleks kõht piisavalt tühi ja ta sööks oma toiduportsjoni ära.
  • Planeerides vahepalade sortimenti saab kindlustada lapse toidulaua mitmekülgsust ning ahvatleda last sööma ka vähemarmastatud toitu, nagu juurviljad ja salatid või tavaline rukkijahust leib.
  • Maiustamist vahepalana võiks olla harva ning hea on eelnevalt läbimõeldult koju tuua vahepalaks sobivaid toite, nagu näiteks värskeid ja kuivatatud puuvilju, kergesti puhastatavaid juurvilju või tervislikku võileivamaterjali näiteks salati, muna või fileelõikude näol.
  • Väikelastele sobivad vahepalaks ka  piim või väikelaste piimasegu. Piimasegu on hea alternatiivi nendele lastele, kel piim tekitab seedehäireid või esineb piimaallergia.
  • Harva võib valida vahepalaks vahvleid, küpsiseid või magusaid näkse ning neid võiks anda kindlasti ainult oote ajal, mitte aga jätta lauale näksimiseks kogu päevaks. Samuti tuleks nendega teha rohkem piiranguid pärast teist eluaastat.
  • Mahlad ja magusad joogid ei sobi päevaseks juhuslikuks „isujoogiks”. Klaas mahla võib pakkuda võileiva kõrvale söögiajal, kuid ülejääk tuleb panna ära, mitte jätta lapsele pidevaks maiustamiseks kogu päeva jooksul. Kindlasti ei tohi ära unustada, et parim janukustutaja on puhas vesi!
  • Oluline on mõista, et ainult piima või magusate jogurtijookidega tarbimisega muutub väikelapse toidulaud ühekülgseks ning tuleb meeles pidada, et piim on samuti söök! Laps saab piimatoodetest vajaliku kaloraaži kätte ning seetõttu ei taha muud sööki süüa. Seejärel tekitab ühekülgne piimatoit puuduse mitmetest vitamiinidest ning mineraalainetest, eriti rauast.
  • Ennetage kõhutäitmist liigse piima- või mahlajoomisega, mis aitab vältida ühekülgse energiarikka toidu söömist.
  • Jälgige, et laps istuks ka vahepala söömise ajal laua taga või sobiva kõrgusega  toolil ning ärge lubage söömise ajal ringi käia.
  • Parim, mida saate teha oma lapsele, on – anda isiklikku eeskuju!

 

Äripäev
05. July 2016, 09:49
Vaata EST või RUS arhiivi