Eestis on tuberkuloosi vähem kui Lätis ja Leedus

Värske Balti riikide tervisenäitajate kogumik võtab kokku muutused aastatel 2004–2014, teatas tervise arengu instituut (TAI).

Uusi tuberkuloosijuhte oli 2014. a Eestis kaks-kolm korda vähem kui Lätis ja Leedus, uusi HIV-nakatunuid registreeriti meil aga oluliselt rohkem, vahendas Postimees Tervis

TAI-l on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik «Health in the Baltic Countries 2014», mis annab ülevaate Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikast. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, tervisekäitumist, haigestumust ja suremust ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist.

Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga (vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat) on Euroopa Liidu madalaim, Eesti meestel on see 28 riigi hulgas tagant kuues (72,4 aastat). Tervena elatud aastad moodustavad Balti riikide meestel kogu elueast keskmiselt 77 protsenti ning naistel 72 protsenti, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega.

Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Meeste standarditud suremuskordaja (standardpopulatsiooni järgi korrigeeritud kordaja, mis võimaldab riikidevahelist võrdlust) oli Eestis 40 protsenti ning Lätis-Leedus 60 protsenti suurem kui Euroopas ning naiste kordaja Eestis 15 protsenti ja lõunanaabritel 30 protsenti Euroopa keskmisest suurem. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.

Vigastussurmade hulk on Balti riikides kümne aastaga oluliselt vähenenud, kuid meeste puhul jääb see siiski Euroopa keskmisest oluliselt suuremaks. Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised (65 ja vanemad), siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45–65-aastaste kui vanemate hulgas.

Uute tuberkuloosijuhtude arv elaniku kohta on aastatel 2004–2014 vähenenud Eestis ja Leedus poole, Lätis veerandi võrra. Siiski registreeriti 2014. a Lätis ja Leedus uusi haigestunuid vastavalt kaks ja kolm korda rohkem kui Eestis. Uute HIV-juhtude arv elaniku kohta on kümne aastaga Eestis enam kui poole võrra vähenenud, Lätis ja Leedus aga viiendiku võrra tõusnud. Samas oli 2014. a Eestis uusi HIV juhte 30 protsendi võrra rohkem kui Lätis ning neli korda rohkem kui Leedus.

Haiglaressursside ja nende kasutamise osas on kõigis kolmes riigis toimunud sarnased muutused. Aktiivravivoodite arv kahaneb ning õendusravivoodid moodustasid 2014. aastaks juba viiendiku kõikidest ravivooditest. Järjest enam kasvab ka päevaravi tähtsus statsionaarse haiglaravi kõrval.

Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti Balti riikides 2014. a rohkem kui 10 aastat varem. Leedus kasvas nii pere- kui ka eriarstide vastuvõttude arv, kokku kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2004. aastaga. Eestis ja Lätis on võrreldes varasemaga kasvanud vaid perearsti vastuvõttude arv (vastavalt 7 protsenti ja 47 protsenti). Perearstide koduvisiitide hulk on aga kõigis kolmes riigis oluliselt vähenenud. Enim Eestis, kus see on langenud 12 visiidilt kolmele 100 elaniku kohta.

Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. 2014. aastal oli arstide keskmine palk Eestis 1944, Leedus 1197 ning Lätis 1097 eurot. Võrreldes riigi keskmise brutopalgaga on arstide palk Eestis kaks korda, Leedus 1,7 ja Lätis 1,4 korda kõrgem. Õdede keskmine palk moodustas Eestis ja Leedus 50 protsenti ning Lätis 60 protsenti arstide palgast, ületades riigi keskmist palka vaid Eestis.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 930 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 780 ja Läti 650 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga riigiti üsna sarnane: Eestis 6,1, Lätis 5,5 ning Leedus 6,3 protsenti.

Kogumikku «Health in the Baltic Countries» antakse välja igal aastal, käesolev on juba 23. väljaanne. Erinevalt varasematest kogumikest, kus on võrreldud kolme riigi statistikat vastaval aastal, keskendutakse seekord statistikanäitajate muutustele ajas ning võimalusel on esitatud ka Euroopa keskmine. Varasemast oluliselt rohkem on rõhku pandud andmete graafilisele võrdlusele.

Kogumik «Health in the Baltic Countries 2014» ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad TAI kodulehel uuringute andmebaasis.

Äripäev
05. July 2016, 10:26
Vaata EST või RUS arhiivi