Ellamaa: vastutus on lükatud kahe suurhaigla õlule

Neurokirurg Andres Ellamaa
Neurokirurg Andres EllamaaFoto: ÄP: Veiko Tõkman
"Tippmeditsiini eest peaks vastutama riik, aga praegu on ministeerium lahkelt kogu vastutuse lükanud kahele suurhaiglale, kes peaks siis korraldama terve Eesti arstiabi kättesaadavust. See ei ole normaalne," nentis PERH-i ülemarst Andres Ellamaa.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ülemarst Andres Ellamaa sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi hetke suurimaks kitsaskohaks süsteemi enda puudumine. "Süsteemi ei ole," nentis Ellamaa, kelle sõnul ei soovi Eesti valitsus tervishoiu eest vastutust võtta ning on selle kahe suurima haigla kaela lükanud, kirjutas ajaleht Pealinn.

Arstiabi on Ellamaa selgitusel mitmetasandiline-hierarhiline süsteem, kus iga tasandi eest peab olema ka vastutaja. "Esmatasand on perearstid. Kes selle eest vastutab? Kuidas seda finantseeritakse, kes seda otsustab? Tõenäoliselt peaks esmatasandi arstiabi kättesaadavuse eest vastutama kohalik omavalitsus," rääkis Ellamaa.

"Tippmeditsiini eest peaks vastutama riik ja seal vahepeal on siis maakonnatasand. Aga kes vastutab, ei tea. Praegu on ministeerium lahkelt kogu vastutuse lükanud kahele suurhaiglale, kes peaks siis korraldama terve Eesti arstiabi kättesaadavust. See ei ole normaalne, tegelikult peaks see olema ikka poliitikute teha, mitte haiglajuhtide teha."

"Kes riigis saab vastutada peale poliitikute? Nemad ei pea muretsema ei elu, ei tervise, ei palga pärast, neil on hea vastutada. Ma kujutan ette, et esimene käik (tervishoiusüsteemi parandamiseks - toim.) peaks olema see, et esmatasandi arstiabi peab olema riiklikult finantseeritud," sõnas Ellamaa. "See on see, et kas tohtril on parajasti patsient või mitte, talle peab olema kindlustatud töökoht ja palk. Ei saa panna esmatasandi arsti sõltuvaks sellest, kas sul on haigeid või ei ole."

Patsientide olemasolust sõltumine võib Ellamaa sõnul halvimal juhul kas arstid nälga jätta või nad hoopis üle koormata.

Tänavusest tervisevaldkonna analüüsist selgus ka tõsiasi, et haigekassa reservid muutuvad 2022. aastaks negatiivseks. "Seda nad muidugi muutuvad varem või hiljem, sest haigekassa ei ole kahjuks suuteline ratsionaalselt raha kasutama, sest ta ei tegele kindlustatuga vaid ta tegeleb arstiabi koondteenuse osutajaga. Sealt hakkab viga pihta," nentis Ellamaa. "Meil on sügavalt nestoriaanlik meditsiinikorraldus - sotsialism tegelikult."

Tervisevaldkonna analüüsis esitatud seisukohaga, et tõhususe suurendamisel kulude kontrolli abil on piir ees, ei saa Ellamaa sõnul otseselt nõustuda. "Tõhusust ei saa rohkem suurendada, aga kulude ratsionaalsust ja ratsionaalselt raha kulutamisel ei ole sugugi piiri ees, aga selle kontrollimiseks on vaja asjatundlikkust. Praegu on nii - raha on, igal juhul me püüame ta ära kulutada. Me peame õppima raha lugema igas olukorras, kaasaarvatud tervishoius," rääkis Ellamaa.

Äripäev
30. June 2016, 16:11
Vaata EST või RUS arhiivi