Kirurgi töö ei küsi kella

Ületöö ja töökoormus on praegu kollektiivleppe läbirääkimistel üks peamisi teemasid. Arstide liidu tehtud töökoormuse uuring näitas, et konkurentsitult suurim koormus on üldkirurgidel.

Kirurgid töötasid 2014. aastal 259 tundi kuus, norm oli 168. See teeb nädalas ettenähtud 42 tunni asemel ligi 65 tundi. 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku I kirurgia osakonna juhataja Jaan Tepp ei tulnud 31. mail padjaga tööle, sest ta oli öövalves ja padi oli juba olemas. Tepp on nõus, et koormus on suur, kuid see tuleneb töö spetsiifikast. “Kirurgi töö on kord selline, et kui kell saab neli ja lõikus käib, siis pooleli seda ei jäta. Ei ole nii, et kutsud kolleegi ja ütled, et tee nüüd edasi,” ütleb ta.

Kõik oleneb lõikusest
Lõikused on väga erineva pikkusega – mõni kestab vaid pool tundi, kuid on ka selliseid, mis venivad 8-9 tundi pikaks ja mõnel erialal koguni 12tunniseks. “Mõned käivad korra pissil, joovad ja panevad kohe edasi. Vahel isegi ei söö. Teised teevad ikka 5–10minutiseid söögipause,” kirjeldab Tepp.
Tema sõnul on assisteerival kirurgil isegi raskem, sest operatsiooni juhil on pinge nii suur, et ta ei märkagi aja kulgu. Assistente vahetatakse ka välja. Operatsioonimeeskonna suurus sõltub lõikusest. Enamasti on koos operatsiooni juhi, assistentide, anestesioloogi ja õdedega saalis kokku 6–7 inimest. Kui lõikus venib pikemaks kui 3–4 tundi, siis õed selle aja jooksul vahetuvad.
Töid ja tegemisi sättides jälgitakse, et operatsioonile ei eelneks valves olemine. “See ei oleks ei patsiendi ega ka arsti enda suhtes aus,” selgitab Tepp.
Teppi sõnul kirurgid siiski üliinimesed pole ja iga päev pikki lõikuseid ei tee. Ühel päeval on näiteks ainult ambulatoorne vastuvõtt, kus opituppa ei mindagi. “Nii imelik kui see ka pole, see ambulatoorne vastuvõtt on kirurgi jaoks kõige raskem. Kuus tundi kestvale vastuvõtule võib tulla kuni 30 patsienti,” kirjeldab ta. Tepp lisab, et väsitab just suhtlemine – väidetavalt olla kirurgid üldse kehvad suhtlejad. “Reeglina me enne seda päeva valvet ei tee. Kui, siis pigem samal päeval pärast vastuvõttu,” ütleb ta. Reeglite kohaselt peaks olema tunnis kõige rohkem 3–4 patsienti, kuid reaalsuses tuleb tegeleda viie haigega.

Päevakirurgias suur töökoormus
Teine raske koht on päevakirurgia, kui järjest võib olla 6–7 lõikust, vahel ka kuni 15. Pärast iga lõikust tuleb pesta käed, vahetada riided, teha kirjatööd, saata patsiente koju. “See on samuti väga väsitav,” nendib Tepp.
Siis valved, mille ümber on viimasel ajal palju kirgi olnud. Teppi sõnul on kirurgide koormused erinevad. On neid, kes teevad rohkem valvetööd ja vähem plaanilisi operatsioone ning vastupidi. Näiteks on tal endal vaid kaks valvet kuus, kuid mitu kolleegi teeb 6-7 valvet. Tema sõnul teevad nooremad sageli rohkem valveid. “Eks see tuleneb vanemate suurematest kogemustest, kuid noorte juurde on ka patsientide tung väiksem. Kes on kauem töötanud, selle juurde tullakse rohkem, tema nimi on tuntum,” ütleb Tepp.

Äripäev
30. June 2016, 14:40
Vaata EST või RUS arhiivi