Ohtlik nakkushaigus difteeria kummitab endiselt

Difteeria on raske hingamisteede nakkushaigus. Haigustekitajad levivad otsese kontakti kaudu ning piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel.
Difteeria on raske hingamisteede nakkushaigus. Haigustekitajad levivad otsese kontakti kaudu ning piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel.Foto: Scanpix/Caro
Üks ohtlikumaid nakkushaigusi difteeria ei ole Euroopast kadunud, rõhutab terviseamet.

Selle püsiva levikuga maid on küll kaks (Venemaa ja Läti), kuid välisriikidest sisse toodud difteeria juhte registreeritakse igal aastal paljudes Euroopa riikides.

Nii esines Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis, Norras, Soomes, Ühendkuningriigis ja Lätis aastail 2013-2014 kokku 69 hingamisteede ja naha- või haavadifteeria juhtu.

Mullu mais kinnitati Hispaanias Kataloonias difteeria diagnoos kuueaastasel vaktsineerimata lapsel. Kuna laps sai difteeria antitoksiini hilinemisega, ta suri.

Eelmisel aastal toodi Eritreast, Liibüast, Afganistanist, Iraagist ja Süüriast difteeria Taani, Saksamaale, Soome ja Rootsi. Märtsis 2016 haigestus Belgias kolmeaastane Tšetšeenia päritolu vaktsineerimata laps difteeriasse ja suri.

Eestis diagnoositi viimati difteeriat aastatel 2000 ja 2001, kummalgi aastal kaks juhtu, mis toodi sisse Venemaalt.  

Eesti naaberriikides Lätis ja Venemaal esineb difteeriat igal aastal: Lätis oli 2014. aastal kolmteist juhtu ja 2015. aastal kümme juhtu ning Venemaal nii 2014 kui 2015 kaks haigusjuhtu.

Arvestades ülaltoodut, on difteeria sisse toomine Eestisse reaalselt võimalik, manitseb terviseamet.

Millega tegemist?

Difteeria on raske hingamisteede nakkushaigus. Nakkusallikaks on haige inimene või bakterikandja. Haigustekitajad levivad otsese kontakti kaudu ning piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. 

Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid, harvem nahka, silma sidekesta või genitaale. Haiguse kulg on vaktsineerimata lapsel või täiskasvanul raske. Haigustekitaja toksiin võib kahjustada südant või närvisüsteemi ning haigus võib lõppeda surmaga.

Kõige kindlama kaitse difteeriasse nakatumise vastu annab vaktsineerimine. Eestis vaktsineeritakse lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid difteeria vastu riikliku immuniseerimiskava alusel. 

Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk kaheaastaselt. Seejärel revaktsineeritakse 6-7 eluaasta ja 15-16 eluaasta vanuses ning edasi peaks kaitset uuendama iga kümne aasta tagant. Haiguse läbipõdemine kaitsvat immuunsust ei anna.  

Eelkooliealisi lapsi vaktsineerib perearst, koolilapsi vaktsineeritakse koolis. Probleemiks on kujunenud difteeria vastu vaktsineerimata laste arvu suurenemine, mille põhjusteks on kas lapsevanemate keeldumine laste vaktsineerimisest või vaktsineerimisele mitteilmumine.

Aastal 2015 oli difteeria vastu vaktsineerimata 5817 kahe kuni neljateist aasta vanust last.  

Püsiva immuunsuse kujundamiseks on vaja lapsi korduvalt vaktsineerida, kuid seitsme aasta vanuste laste hõlmatus korduvvaktsineerimisega oli 78,3% ning ligemale 8000 seitsme kuni neljateist aasta vanust last ei olnud korduvvaktsineeritud difteeria vastu.

15-17. aasta vanuste noorukite hõlmatus korduvvaktsineerimisega oli samuti madal (77,1%). Seega on meil suur hulk difteeria vastase immuunkaitseta lapsi, mis on epidemioloogiliselt ohtlik, sest difteeria tekitajate sissetoomisel välisriikidest võivad vallanduda haiguspuhangud.

Elanike püsiva immuunkaitse loomiseks peaksid ka täiskasvanud enda kaitset difteeria vastu regulaarselt uuendama, kuna vaktsineerimisjärgne immuunsus püsib terviseekspertide kinnitusel kuni kümme aastat.

Vaktsineerida saab perearsti juures või vaktsineerimiskabinetis. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu kuulub riiklikku immuniseerimiskavva ja on seega ainus täiskasvanutele suunatud vaktsiin, mis on neile tasuta, mille eest on maksnud riik.

Äripäev
16. June 2016, 14:49
Vaata EST või RUS arhiivi