Millised on Alzheimeri tõve varased märgid?

USA teadlased kinnitavad, et raskused orienteerumisega võivad viidata tõsisele neuroloogilisele probleemile.
USA teadlased kinnitavad, et raskused orienteerumisega võivad viidata tõsisele neuroloogilisele probleemile.Foto: Scanpix/Caro
USA teadlased kinnitavad, et raskused orienteerumisega võivad viidata tõsisele neuroloogilisele probleemile.

Raskused orienteerumisega on esimene märk Alzheimeri tõvega kaasnevatest mäluprobleemidest, vahendas hiljuti Õhtuleht.

Orienteerumisraskused ilmnevad tükk aega enne, kui inimesele on võimalik ametlik diagnoos panna, kinnitavad ajakirjas Journal of Alzheimer's Disease avaldatud uue uuringu tulemused.

Sellele tulemusele jõudsid USAs asuva Washingtoni ülikooli teadlased, kes jälgisid inimeste suutlikust orienteeruda. Teadlaste hinnangul võiks see järeldus olla hea vahend avastamaks Alzheimeri tõbe väga varajases staadiumis.

Diagnoosimisel abiks kellatest

Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. 

Neuroloogiliste haigustega tegelevatele spetsialistidele on teada lihtne test, mis aitab diagnoosida võimalikku algavat või kulgevat dementsust. Selleks on nn kellatest, kus patsiendil palutakse joonistada paberile ümmargune kell katkematu ringi, õigete numbrite ja seieritega. 

Mida rohkem eksimusi korrektse kella joonistamisel (nt puuduvad seierid, ring on katkendlik, loperguline või numbrid on segi paisatud), seda tõenäolisemalt tuleks patsienti dementsuse (Alzheimeri tõve või Parkonsoni tõve) suhtes edasi uurida. 

Testi tegemist saab jälgida näiteks Youtube'i keskkonnas asuvast kahest videost (inglise keeles): VIDEO, kus dementsust põdev patsient sooritab kellatesti ja teine VIDEO, kus näidatakse algul korrektset kellatesti sooritust ja lõpus näide haigusele viitavast testitulemusest.

Proovitud on ka veretesti võimalusi

Paar aastat tagasi avaldas Äripäev, et teadlaste meeskond on valmis saanud veretestid, mille abil saab Alzheimeri diagnoosida juba enne sümptomite esinemist; test osutus 100% usaldusväärseks juba 10 aastat enne esimeste sümptomite esinemist, vahendas toona uudisteportaal Bloomberg.

Kuigi testid aitavad ravimifirmadel tõenäoliselt paremaid ravimeid välja töötada, loovad testid ka personaalsed ja eetilised dilemmad patsientide jaoks, kes peavad elama teadmisega, et haigestuvad Alzheimerisse. 

Biogeneetiku ja DePauli ülikooli terviseteaduste teaduskonna juhi Craig Klugmani sõnul võib varane teadmine peatsest mälukaotusest ja dementsusest viia mõned patsiendid kõrgendatud enesetapu riski alla või panna nad suures ahastuses valeravi saama, mis mõjub nende tervisele veelgi halvemini.

“Hirmus elamine muudab inimese elu ja elamisharjumusi,” sõnas Klugman, lisades, et tema isiklikult ei soovitaks inimestel antud veretesti teha.

 

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas