Allergiad, mida väikelastel põhjustab toit

Üheks sagedamini esinevaks allergiaks võib olla piimaallergia. Enamasti möödub see aga 2-3 eluaastaks ja lapsed hakkavad taluma piimavalku.
Üheks sagedamini esinevaks allergiaks võib olla piimaallergia. Enamasti möödub see aga 2-3 eluaastaks ja lapsed hakkavad taluma piimavalku.Foto: Pixabay
Allergia sageneb kogu maailmas ja ka Eestis ja kolmandikul elanikkonnast on eelsoodumus allergia kujunemiseks seotud geenidega.

Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljasolek, mistõttu tekib äge vastureaktsioon konkreetsele allergeenile, milleks on mõni toit, looduslik aine või kemikaal.

See vastureaktsioon on seotud suure hulga antikehade tootmise, histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamisega organismis. Vastureaktsioon tekib tavaliselt kas kohe või suhteliselt ruttu peale ärritava aine (allergeeni) saamist. Allergia avaldumises on ealiselt erinevused selles, et väikestel lastel on üha sagedamini allergiat toiduainete suhtes, koolilastel ja täiskasvanutel on aga astmat ja allergilist nohu.

Kolmandikul elanikkonnast on geneetiline eelsoodumus allergia kujunemiseks ja viimasel ajal on see hakanud aina enam avalduma. Selle põhjuseks võib olla imikute vähene rinnapiimaga toitmine. Kui lapsele hakatakse andma pudelitoitu, jäävad tal saamata emapiimas olevad kaitsekehad.

Peale selle on allergial palju põhjusi, milleks võivad olla tihedast liiklusest tingitud õhusaastus, rohke töödeldud ja steriliseeritud toidu söömine, vähene kokkupuude heade keskkonna mikroobidega jm.

Alleriga avaldumine

Allergia võib avalduda väikelastel nahal nõgeslöövena, atoopilise nahapõletikuna, ekseemina, karedate või punetavate  põskedena. Allergianähud suuõõnes ja neelus võivad olla  sügelus, turse ja kipitus huultel, suulaes, keelel või kurgus.

Seedetraktis probleemidest on kõhuvalu ja -lahtisus, ka -kinnisus, kõhupuhitus; iiveldus, oksendamine. Pärakupiirkonnas on punetus ja sügelus. Hingamiselundites võib tekkida vesine nohu või ninakinnisus, köha, häälekähedus, hingamisraskused.

Allergianähud võivad mööduda minutitega, kuid võivad kesta kuid ja aastaid.

Allergia kahtlusel on võimalik määrata toiduainete vastaseid IgG antikehasid. Need antikehad on seotud enamasti tarbitud toidu kogusega. On olemas ka spetsiaalsed (naha)testid.  

Kõige olulisem on allergeen õigeaegselt kindlaks teha ja vastavaid toiduaineid võimalusel vältida, kas osaliselt või täielikult, sõltuvalt sellest, kui tugev on allergiline reaktsioon.

Umbes 80-90% väikelapse toiduallergia kõigist juhtudest tekitavad toiduained on:

  • piim (piimavalk)
  • sarapuu- ja maapähklid, eriti aga  kreeka  pähklid, ka mandlid ja parapähklid
  • kala
  • koorikloomad
  • munad
  • soja
  • nisu
  • liigne maiustamine (šokolaad, mesi jm).

Üheks sagedamini esinevaks allergiaks võib olla piimavalgu allergia ehk piimaallergia. Piimaallergia korral tekivad lapsel nahalööbed, ekseem, naha punetus, kõhulahtisus, mõnel aga ka hingamisraskus või köha.

Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus ning möödub teiseks kuni kolmandaks eluaastaks ja lapsed hakkavad taluma piimavalku.

Kõige raskemat ja eluohtlikku reaktsiooni ehk anafülaksiat põhjustavad aga pähklid, kala ja koorikloomad. Pähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab enamasti kogu elu. Samuti ei möödu allergia kala ja koorikloomade vastu.

Ka munaallergia möödub enamasti 4-5 eluaasta vanuses, kuigi mõni laps jääb kogu eluks munavalgele allergiliseks.

Immuunvastust ei saa mõjutada ravimitega, nendega saab ainult tekkinud allergiasümptomeid leevendada ja vähendada.

Eelkooliealistel on aga sageli toidutalumatus. Selle korral võivad kaebused olla täpselt samasugused kui allergia puhul, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga. Toidutalumatust põhjustavad  veresoonte seisundit mõjutavad mitmed keemilised ühendid.

Toidutalumatust võivad põhjustada näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, šokolaad, mitmed toiduvärvid, mis on  E-ainetena täiskasvanutele ohutud.

Tasub teada:

  • Ideaalis kasuta värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, mida võimalusel osta tuttavalt talunikult, kes viljeleb mahepõllumajandust. Kahjuks see variant ei ole kõigile kättesaadav.
  • Tee kodus ise süüa, eriti aga väikelastele.
  • Väikelaps hakkab eelistama paremaid ja magusamaid maiustusi ning sellega liialdamisel esineb  ülitundlikusreaktsioone, mis kaovad koolieas.
  • Juhul kui piim tekitab väikelastel seedehäireid, sobivad asenduseks ka hapendatud või piimhappebakteritega rikastatud piimatooted ning ka vitaminiseeritud väikelaste piimasegud.
  • Kui allergiline laps käib lasteaias, siis tee lasteaiapersonaliga tihedat koostööd, et laps ei saaks vastunäidustatud toite.
  • Väikelapsele anna uut toitu esmalt maitsta väikeses koguses ja veendu 4-5 päeva jooksul selle sobivuses!
  • Toiduallergia kahtlusel pea toidupäevikut, kuhu märgi täpselt lapsele antud toit ja ka lapse reaktsioon sellele.
  • Kõiki imporditud puu- ja köögivilju siin elavad inimesed ei talu, kuna nende organism ei ole geneetiliselt harjunud tarbima näiteks tsitrusvilju, kiivit, melonit, viinamarju.  Ta võib reageerida ülitundlikusereaktsiooniga, milleks võib olla nahakuivus, -sügelus, -punetus, kõhukaebused, ärritusköha kuni astmani.

Koostanud toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent dr Mai Maser.

Äripäev
14. June 2016, 09:47
Vaata EST või RUS arhiivi