Naiste uriinistressinkontinents

Pingutus- ehk teise nimega stressinkontinents on füüsilise pingutuse ajal esinev tahtmatu uriinileke (põiepidamatus).

Füüsiliseks pingutuseks võib olla näiteks ka köhimine, aevastamine või naermine. Stressinkontinents tähendab tavaliselt vaid väikest uriinileket, kuid sõltub sellest, kui täis põis alakõhu surve hetkel on. Stressinkontinentsi seostatakse üldiselt vaagnapõhjalihaste nõrgenemisega ning naistel eelkõige raseduse ja sünnitamisega. Stressinkontinentsus on ka nooremate naiste probleem ning seda esineb naistel 50%-l kõikidest pidamatuse vormidest.

Iga kolmas naine kogeb oma elu jooksul uriinipidamatust. Pidamatuse all kannatamine on seotud sünnituste arvuga - mida enam on naisel lapsi, seda sagedamini kannatab ta pidamatuse all.
o Kuni 3 last sünnitanud naistel esineb 10%-l juhtudest uriinipidamatust.
o 4 ja enam last sünnitanud naistel on esinemissagedus juba 15%.
o Raseduse ajal esineb uriinipidamatust 30-60%-l naistest.
o Sünnitusjärgselt on uriinipidamatuse esinemine 9-35%.
o Üle 65aastastest naistest kannatab uriinipidamatuse all 20%.
Emaka (osaline) eemaldamine võib hilisemas eluperioodis uriinipidamatuse tekkele kuni 60% kaasa aidata. Paljud ravimid võivad mõjutada põie funktsiooni ja sellega seoses urineerimise sagedust. Olulist osa uriinipidamatuse tekkes mängivad mitmikrasedus, pikaleveninud sünnitus, traumaatiline vaginaalne sünnitus, suure sünnikaaluga lapsed jt. On leitud, et sünnitamine kükkasendis kahjustab kõige vähem vaagnapõhja. Sünnitusjärgselt uriinipidamatus reeglina kuue nädala kuni kolme kuu möödudes kaob. Kui kaebused püsivad üle kolme kuu, siis uriinipidamatus sageli ka jääb. Seisukohad selle suhtes, kas keisrilõige kaitseb naist uriinipidamatuse tekke eest või mitte, on vastukäivad, kuid enamasti leitakse siiski, et keisrilõige vähendab ohtu.

Klimakteerilisel perioodil kaebab iga neljas naine inkontinentsuse üle. Menopausi saabudes langeb naistel naissuguhormoonide tase, mille tagajärjel lõtvuvad koed, kaasa arvatud ka vaagnapõhjalihased. Östrogeenpuudulikkusest õheneb tupe, kusiti ja põie limaskest. Koed on kergesti kahjustatavad, sagenevad põletikud, halveneb verevarustus, suureneb vastuvõtlikkus nakkustele, suureneb oht tupe ja emaka allavajeks. Kudede kollageensisaldus on erinev, kellel on seda vähem, on ka koed nõrgemad. Lisaks on haiguse tekkes tähtis osa ka geneetilisel faktoril.

Stressinkontinentsi kergemate vormide puhul on väga efektiivne iga päev treenida vaagnapõhjalihaseid. Järjepideva treeninguga saab vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust oluliselt parandada või kõrvaldada. Oluline on valida sobilik treening, eriti raseduseaegne ja sünnitusjärgne võimlemine ning sellega regulaarselt tegeleda. Stressuriinipidamatusega naistel on keerukas harrastada tavaaeroobikat, joosta, tegeleda ekstreemspordiga (nt langevarjuhüpped jne). Bodypump võib süvendada vaagnapõhjalihaste lõtvust. Soovitatakse Pilatest ja joogat, hästi mõjuvad ka kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, rattasõit.

Mida saate ise teha:
o mõned tunnid enne magama minekut vähendage joodava vedeliku kogust;
o vältige või piirake alkoholi ja kofeiini tarbimist ning vürtsikaid või happelisi toite, mis ärritavad kusepõit;
o kui olete ülekaaluline, siis vähendage kehakaalu;
o kui olete diabeetik, siis hoidke veresuhkru väärtused võimalikult normi piires;
o loobuge suitsetamisest (kroonilise köha põhjustaja);
o olge sportlik nii palju kui võimalust ja aega;
o hoiduge infektsioonidest (põie, günekoloogilistest);
o olge positiivse mõtlemisega;
o raskemal juhul aitab põiekaela asendit korrigeerida linguoperatsioon.

Sõltumata vanusest ja vaimsest seisundist on uriinipidamatus ebanormaalsus, mis vajab tähelepanu. Kaasaegsed ravimeetodid võimaldavad enamikke uriinipidamatuse vorme ravida või vähemalt leevendada. Mingil juhul ei tohi häbeneda sellest rääkida ja abi otsida.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas