70% eurooplastest kannatab madala D-vitamiini taseme all

Teadlaste sõnul peaks tervisliku elustiili juurde kuuluma päikese käes viibimine 15 minuti jooksul kolm-neli korda nädalas, kui ilm seda võimaldab, sest 90% D-vitamiinist sünteesitakse naha kokkupuutumisel päikesekiirgusega.

Rühm teadlasi on koostanud aruande D-vitamiinilisandite kasutamise kohta menopausi läbivate naiste hulgas pärast seda, kui ilmnes, et eurooplaste hulgas on selle vitamiini tase murettekitavalt langenud.

Nende arvates oleks ideaalseks lahenduseks hoida vitamiinitase veres kõrgemal kui 30 ng/ml. D-vitamiin on oluline immuunsüsteemi ja näiteks selliste protsesside jaoks nagu kaltsiumi imendumine.
"Me usume, et krooniline D-vitamiinipuudus võib süvendada paljusid haigusi," märgib Zaragoza Ülikooli teadur Faustino R. Pérez-López. Eriti halvendab see olukorda menopausi ajal, sest madal D-vitamiini tase veres on seotud osteoporoosi, motoorse koordinatsiooni häirete ja luumurdude riski suurenemisega.

D-vitamiinipuudus on tõsine probleem Euroopas, kus selle tase veres on rahvastiku hulgas vaid 50% kuni 70%. Pérez-Lópezi sõnul peaksid tervishoiutöötajad teadma, et tegemist on levinud probleemiga, mis mõjutab suurt osa Euroopa rahvastikust ning seda isegi päikeselistes piirkondades.

Seepärast on rühm Euroopa Menopausi ja Andropausi Ühingu (EMAS) teadlasi koostanud Pérez-Lópezi juhtimisel aruande, mis käsitleb D-vitamiinilisandite kasutamist ja menopausi läbivate naiste tervislikku seisundit. Sellele on alla kirjutanud 11 teadlast erinevatest rahvusvahelistest asutustest nagu näiteks John Radcliffe'i Haiglast Oxfordis. Pérez-López selgitab: "Me analüüsisime probleeme ja haigusi, mis on seotud D-vitamiini puudusega, ning soovitasime menopausi läbivatel naistel lisandeid kasutada."

Luude tervise paranemine

Nende teadlaste sõnul parandavad D-vitamiinilisandid luude mineraalset tihedust ja neuromuskulaarset toimet ning vähendavad luumurdude ohtu. Pérez-López leiab, et "Maailma Terviseorganisatsioon või muud vastavad Euroopa Liidu asjaomased asutused peaksid kehtestama miinimumnõuded või soovitused toiduainete D-vitamiinisisalduse tõstmiseks."

Mõnes Euroopa riigis on sellist tüüpi soovitused olemas, teises aga nõuded puuduvad või neid ei järgita rangelt. Lisandite eeliste osas pole üksmeelsel seisukohal isegi meditsiiniringkonnad ise.
Pérez-López aga väidab, et "need on efektiivsed, kuid nende efektiivsust pole veel täielikult aktsepteeritud."

Teadlane märgib, et pole teada, mis juhtub tulevikus, kuid EMAS väljastab oma vastavad soovitused. See on esimene sellekohane avaldus Euroopas, mis on suunatud menopausi läbivatele naistele.
Lisaks kaltsiumi ja fosfori imendumise stimuleerimisele on D-vitamiinisüsteemil veel mitmeid erinevaid funktsioone. Madal D-vitamiini tase on seotud rahhiidi, luupehmumustõve, osteoporoosi ning luumurdude, südamehaiguste, diabeedi, vähktõve, nakkus- ja degeneratiivsete haiguste riskiga.

"Tervetel menopausi läbinud naistel oleme me täheldanud hea D-vitamiini taseme seost hea füüsilise tervisega ning selle mõju nii kehamassiindeksile kui ka lihaste tugevusele ja tasakaalule," märgivad ajakirjas Maturitas avaldatud artikli autorid.

D-vitamiin sünteesitakse päikesevalguse mõjul. Seepärast võib kaasaegne elustiil, kus päikese mõju jääb väheseks või puudub sootuks ja õues viibitakse harva, põhjustada vitamiinipuudust.
Nagu kõikide asjade puhul, tuleb ka siin jälgida tasakaalu. Pérez-López lisab: "Pikemaajaline päikese käes viibimine pole soovitav, sest see suurendab erinevate vähiliikide tekkimise ohtu koos naha vananemisega."

Päikesevalguse asendajad

Teadlaste arvates oleks ideaalne D-vitamiini tase veres üle 30 ng/ml, kuid optimaalse taseme osas kindel ühine seisukoht puudub.
Üha rohkem on aga naisi, kellel ei õnnestu toitumise ja päikesevalguse abil vajalikku D-vitamiini kogust saavutada. Selle puudujäägi kompenseerimiseks soovitatakse kuni 70aastastel naistel manustada iga päev 600 TÜ (toimeühikut) D-vitamiini, üle

70aastastel on aga vastav kogus 800 toimeühikut päevas.
Teadlased selgitavad, et "patsiendid, kelle puhul esinevad vitamiinivaegusega seonduvad riskifaktorid (ülekaalulisus, nahapigment, soole väärimendumissündroomid või elukoht pooluste lähedastes piirkondades), peaksid suurendama igapäevast annust 4000 toimeühikuni." Teaduslikud tõendid kinnitavad, et 4000 toimeühikuni ulatuv päevane annus ei ole tervete inimeste jaoks tervistkahjustav.

Äripäev
03. June 2016, 13:04
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas