Viinerid ja sardellid ei sobi lastele

Väikelaste menüü koostamisel tuleks eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ja eriti viinereid ja sardelle vähendada, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased blogis.

Nitritite peamine allikas on sardellid ja viinerid, kirjutavad teadlased Maaelu blogis.

Eesti Maaülikooli teadlased uurisid, kui palju nitriteid Eesti lapsed saavad lihatoodetest ja joogiveest. Uuringu käigus kasutati 1-10 aasta vanuste laste lihatoodete tarbimise andmeid, mis saadi 2013-2015 aasta rahvastiku toitumisuuringu andmetest. Kokku kasutati 1087 lapse toitumise andmeid. Uuringu raames analüüsiti 157 lihatoote nitriti (E 249 ja E 250) ja nitraadi (E 251 ja E 252) sisaldust. Tarbimist hinnati esialgu nitritite osas nende laialdase lihatoodetes kasutuse tõttu.

Toitumisuuringu andmete analüüsil selgus, et enim nitriteid said lapsed viineritest ja sardellidest, millele järgnesid keeduvorst ja kuumtöötlemist vajavad lihatooted. Joogivees oli nitritite keskmine sisaldus väga madal ning joogiveest saadud nitritite kogused terviklikus nitritite koguse arvestuses erilist osakaalu ei omandanud.

Piirnormi ületamised on Eestis harvad

Keskmine nitritite tarbimine moodustas 1-3aastaste laste puhul 21,9% ADI väärtusest ning 4-10aastaste laste keskmine nitritite saadavus oli 22,9% ADI väärtusest. Analüüsides lihatoodetest saadavat nitritite kogust aastate kaupa ilmnes, et nitritite saadavus oli kõrgem 4- ja 5aastastel ja seejärel 10aastaste lastel.

Uuringust selgus, et ADI arvust enam nitriteid sai 34 last, see on 3,13 % kogu uuritud laste hulgast. Rohkem oli ületamisi 1-2aastaste vanusegrupis (4,4%) ning vähem 3-10aastaste vanusegrupis (2,7%). Poiste ja tüdrukute nitritite tarbimise vahel olulist erinevust ei täheldatud.

Grillihooajal tasub nitrititega töödeldud lihatoodetega piiri pidada

Töödeldud lihatoodete tarbimise osas esineb hooajalisi erinevusi. Grillihooajal on oht, et ka lapsed söövad suuremal hulgal lihatooteid ning võivad seetõttu saada lubatust suuremaid nitritite koguseid. Seetõttu on oluline, et nitrititega töödeldud lihatooteid ei tarbitaks igapäevaselt. Ohutut päevast kogust on laste puhul kerge ületada nende väiksema kehakaalu tõttu, samas liha tarbimisel kipuvad just lapsed eelistama lihatooteid nagu viinerid ja keeduvorstid. Lisaks võib nitriteid saada köögiviljadest nitraatide muundumisel nitrititeks ning minimaalselt joogiveest.

Võrreldes kolme erinevat laste nitritite saadavuse uurimisperioodi (alates 2000 kuni 2015) Eestis, võib järeldada, et nitritite saadavus toidust on aastate lõikes langenud. Ühe võimaliku põhjusena nähakse tarbijate teadlikkuse tõusu ning tervisliku toitumise kasvu.

Teadlaste soovitused nitriteid sisaldava toidu tarbimisel

Uuringust selgus, et nitritite keskmine saadavus 1-10aastaste laste puhul on umbes 25% ADI väärtusest ehk päevasest ohutust kogusest. Sellises koguses nitritite tarbimist saab pidada ohutuks ning üsnagi mõistlikuks, kuna nitriteid saab laps ka teistest allikatest nagu joogiveest ja köögiviljadest neis sisalduvate nitraatide nitritiks muundumise tõttu.

Uuringus antud soovituste andmisel lähtuti sellest, et nitrititega töödeldud lihatoodetega saadavad nitritite kogused võiksid samuti jääda umbes 25% ADI piiridesse nagu oli läbiviidud uuringu keskmine tulemus.

Nitrititega töödeldud lihatoodete soovituslikud piirkogused:

  • 1-3aastane laps kuni 55 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid nädalas;
  • 4-6aastane laps kuni 90 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid nädalas;
  • 7-10aastane laps kuni 155 grammi nitriteid sisaldavaid lihatooteid nädalas.

Näiteks kaalub üks viiner keskmiselt 25 grammi ja singiviil 10 grammi. Sellise tarbimise kohaselt jääb piisav puhvertsoon maksimaalselt päevas tarbida lubatud nitriti koguseni ning kui ka vahel tarbitakse nitrititega töödeldud lihatooteid suuremas koguses, siis ei kujuta see koheselt terviseohtu. Probleemiks võib kujuneda pikaajaline suures koguses nitrititega töödeldud lihatoodete tarbimine.

 Laste menüü olgu mitmekesine

Lihatoodete tarbimisel võiks laste menüü koostamisel eelistada töötlemata lihatooteid ning tarbides nitrititega töödeldud lihatooteid, peaks neid tarbima väikestes kogustes. Koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamisel kehtib juba praegu soovitus, et viinereid, keeduvorste, sardelle ning nendest valmistatud kastmeid ei pakutaks rohkem kui üks kord kuus. Kodusel toiduvalmistamisel tuleb aga lapsevanemal jälgida, et laste menüü oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning mitte laskuda äärmustesse.

Uuringus anti ka soovitus kaaluda viinerites ja keeduvorstides nitritite sisalduste vähendamist, mis võimaldaks vähendada väikelaste poolt nitritite saadavust. Selle aasta lõpuks peaks valmima Euroopa Toiduohutusameti uus ohutushinnang toidus lisaainetena kasutatavate nitritite kohta, misjärel on plaanis Euroopa Komisjoni töögruppides alustada arutelusid nitritite piirnormi võimaliku alandamise osas.

Keskmine nitriti saadavus lihatoodetest ja joogiveest jääb Eesti laste puhul oluliselt alla lubatud ohutu koguse. Siiski tuleks väikelaste menüü koostamisel eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ning kasutada toiduvalmistamisel värsket liha, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud toidu lisaainetena kasutatavate nitritite  riskihinnangust.

EFSA on määratlenud nitritite ohutu tarbimiskoguse

Nitritid (E 249 ja E 250) on toidu lisaained, mida kasutatakse lihatoodetes eeskätt säilitusainetena, kuid nende kasutamine annab lihatoodetele ka harjumuspärase roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused. Nitrititel on mikroorganismide kasvu pärssiv mõju. Sellega hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu kasv, eelkõige Clostridium botulinumi tekitatud eluohtlik botulism.

Samas tuleb arvestada, et nitritite tarbimise ohutu koguse pikaajalist ületamist seostatakse terviseriskidega  nagu methemoglobineemia (punaste vereliblede vähenenud võime siduda hapnikku) ja N-nitroosoühendite tekkega, mis tõstab teatud vähiliikidesse haigestumise tõenäosust.

Nitritite ohutust on hinnanud nii Toidu teaduskomitee (SCF) kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning kehtestatud on nitritiooni päevane ohutu kogus ADI 0,07 milligrammi kehakaalu kilogrammi kohta päevas. ADI (acceptable daily intake) väärtus näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta. Seega, mida väiksem on kehakaal, seda väiksem on ka aine päevane ohutu kogus ning just seetõttu sai nitritite tarbimise hinnang suunatud lastele.

Nitritite kohta saab lugeda lisaks Maablogist: Euroopas arutatakse nitritite kasutamise vähendamist toitudes

 

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas