Süda: kerge ülekaal võib isegi kasuks tulla!

EKG tegemine kergelt ülekaalulisele patsiendile.
EKG tegemine kergelt ülekaalulisele patsiendile.Foto: Scanpix
ITK kardioloogid Tiina Uuetoa ja Anu Hedman arutlevad ülekaalu plussidest ja miinustest südame tervise võtmes.

Tiina Uuetoa sõnas, et normaalne kehakaal on jätkuvalt südametervise üks komponent. Kehamassi indeksi (KMI) järgi algab rasvumine numbrist 30. Ameeriklased räägivad patsientidele halastamatult haiglaslikust ja tapvast rasvumisest. Uuetoa sõnul peab täiskasvanute KMI jääma alla 25. "Parim riskiprofiil on alla 22. Ei tohi unustada, et lastel on kardiovaskulaarne meetrika piiratud, sest näitajad muutuvad tormiliselt lapse kasvamise ja arengu käigus," selgitas ta.
Ülekaalu on Tiina Uuetoa sõnul palju: Briti andmetel on ülekaalulised 6 meest ja 5 naist kümnest. Tähtis roll on ka nn tsentraalset tüüpi rasvumisel e suurenenud vööümbermõõdul: kui inimesel esineb õunatüüpi rasvumine, on tal kõrge kardiovaskulaarne (KV) risk. Dünaamika Euroopas on nukker: tsentraalse rasvumisega naiste hulk on 20 aastaga kahekordistunud, suurenenud on ka vöötüüpi rasvunud meeste osakaal.
"Ülekaal on tõusev trend, eriti noorte seas. Rasvumine põhjustab südames struktuurseid muutusi juba n-ö värskelt rasvunul," jätkas Uuetoa. "See on kindlalt seotud põletikufaktorite aktiveerumisega ja viib südamelihase kahjustusele eeskätt ateroskleroosi kiirenemisega, aga see kiirendab muidki ebasoodsaid protsesse südames," lausus Tiina Uuetoa.

Ülekaal on selgelt seotud eluea pikkusega: oled ülekaaluline, elad vähem. "Miljonid surevad aastas ülekaalu tulemusena. Ameerikas öeldakse otse: oled rasvunud, elad vähem. Suremus suureneb, kui KMI on suurem kui 25," sõnas kardioloog.
Samas on südame-veresoonkonnahiaguste ennetus tööstusmaailmas olnud edukas. Nii Euroopa kui USA statistika näitab, et suremus KVH väheneb, jätkas ta. USAs on 50 aasta jooksul SVH suremus vähenenud 60%, aga kasvajatesse vähenenud selle aja jooksul vaid 10%!. "SVH primaarse ennetustegevuse jõud on suur ja tulemused veenvad," lausus Tiina Uuetoa ja peatus tulemuste dünaamikal 10 aasta lõikes. Paljud riskifaktorid USAs on saadud kontrolli alla: vererõhk on ohjatud, kolesterooli (eriti LDL) kontroll paraneb, suitsetamine püsib stabiilsena. "Aga me näeme selle kõrval ehmatavat statistikat, et rasvumine ja II tüüpi diabeet on samal jälgimisprioodil suurenenud (USAs hüppeliselt) - neid ei ole õnnestunud ohjata," tõdes ta.


Kuidas langetada kehakaalu?

Proovijaid on palju, soovitusi enamgi veel. Linnalegend väidab, et 80% naistest, kes on kuni 70aastased, kaalub end nädalas vähemalt korra. Endokrinoloogid piiritlevad kaalu langetamisel müüdid tõsiasjadest, osutas Uuetoa kolleegile Ülle Jakovlevile. Näiteks on linnalegendiks osutunud, et kehakaalu aeglane langetamine on püsivam. "Tegelikult ei garanteeri kaalu kaotamise tempo tulemuse kestmist," rõhutas Uuetoa.

Müüt ja mittetõenduspõhine on ka soovitus, et rinnaga toitmine või seks on positiivse mõjuga kaalule. Müüt on ka see, et näksimine on kehakaalule eriliselt ohtlik või et kaalu kõikumine jo-jo efektiga on eriti surmav," jätkas Uuetoa. "Müüt on see, et regulaarne hommikusöök kaitseb rasvumise eest või et süües rohkem puu- ja juurvilju, tegemata muid muutusi elustiilis, saame kaalu alla."
Tema sõnul on fakt, et väga olulised on geneetilised faktorid. "Soovitatakse mitte langeda masendusse, kui ollakse n-ö perekondlikult paksud. Ei tasu neada saatust, vaid pigem loota keskkonnamuutustele," rääkis Uuetoa. "Dieet perspektiivis üksinda ei tööta. Ülioluline on füüsiline koormus, see on tervisele alati kasulik."


Oluline on ka teada, et kaalu langetav ravim toimib vaid niikaua, kui seda võetakse. Bariaatrilise kirurgiaa kasutamisel saadakse parim tulemus Tiina Uuetoa sõnul igesti valitud kontingendil.
Kehakaalu vähendamisele järgneva uue kaalutõusu teema on valus. "Siin ei saa süüdistada alati patsienti. Ainult vähesed suudavad madalamat kaalu säilitada. Jätkuvalt tuleb soovitada madala rasvasisaldusega toitu, arvestada kaloraaži, olla füüsiliselt aktiivne," loetles ta. Keha on Uuetoa sõnul kaval, õppinud säilitama energeetilisi, elutähtsaid varusid. "Dieet käivitab mitmed hormoonid, mis tekitavad püsiva näljatunde, ja nii ei jõua ka aasta pärast kaalulangust nende hormoonide tase algpunkti. Seetõttu ei ole ülekaalulisel heaolutunnet, on püsiv näljatunne, energiakasutus on viidud miinimumini," rääkis ta. "Kaalu säilitamine peale kaalulangust on raske. On olemas nn kehakaalu set-point, mis tüsedamatel on kõrgemal tasemel kui kõhnadel ja sellest allapoole kaalu langetada lihtsalt ei õnnestu. Nende patsientide kogemust tasub uskuda," õpetas Tiina Uuetoa.

Kerge ülekaal pole halb

Kardioloog Anu Hedman oponeeris Tiina Uuetoale küsimusega, kas ülekaal on igal juhul alati paha? Et see alati nii pole, hakati teadmisena andma edasi 25 aastat tagasi, kui esmakorselt räägiti rasvumise paradoksist. "Kas on olemas situatsioone elus, kus ülekaal võib meid kaitsta kõige halvema eest?" jätkas Hedman. Mitmed uuringud on tema sõnul näidanud, et väike ülekaal on mitmete südameseisundite puhul hea. Näiteks kui inimesel on isheemiatõbi, krooniline südamepuudulikkus. Nii leiti ühes südame isheemiatõvega patsientide uuringus (uuringus oli veerand miljonit inimest, kes olid infarktihaiged), et need, kelle KMI oli 25-30, olid kõige madalama riskiga nii üldsuremusele kui ka kardiovaskulaarsele suremusele võrreldes normkaalulistega. Peale koronaarset interventsiooni oli ühe suure registri järgi (15 000 interventsioonipatsienti) samuti parem väljavaade neil, kelle KMI oli vahemikus 27-30. "Neil oli kõige vähem tüsistusi. Veelgi veenvad andmed tulevad uuringutest kroonilise südamepuudulikkusega patsientidega. Nõnda selgus ligi 8000 raske südamepuduulikkusega haige uuringus, et KMI 27-31määratles parima prognoosiga alagrupi," tõi Anu Hedman näite.

Kellele on väike ülekaal kasulik?

Parema prognoosi ja ülekaalu seost on märgatud perifeersete arterite haiguse puhul, insuldijärgse suremuse vähenemise osas, osteoporoosi ja reieluukaela murru, II tüüpi diabeedi puhul, s.h noorematel diabeetikutel jäseme amputatsioonide vähendamise osas; KOKi, veenitromboosiga seotud suremuse vähenemisel jne.
Seletada saab seda Hedmani sõnul sellega, et ülekaalu paradoks kehtib rohkem vanemate inimeste puhul, mitte keskealiste või nooremate puhul. "Kogu see paradoks põhineb KMI-l ja see teatavasti ei peegelda mitte inimese väljanägemist, vaid seda, kellel on suurem lihasmass ja parem toitumus. Nii-öelda talletatud-kogutud rasv aitab erakorralises olukorras ja kompromiteeritud ainevahetuse tingimustes ellu jääda," rääkis Hedman.

Tiina Uuetoa oponeeris Anu Hedmanile, et ülekaalu kiitmisega südamehaigel ei tasu kõiki aspekte analüüsimata liialt hoogu minna ja mõtlematuid soovitusi jagada. Nõnda näiteks seostatakse suuremat suremust alakaalulistel ägeda koronaarsündroomiga patsientidel suurema veritsusriskiga ja alakaal pole ainumäärav halva prognoosi kujunemises.

Mis kaudu võiks ülekaal olla faktor, mis parandab elulemust? Rasvkude on tunnustatud endokriinorgan ja võib toimida põletikuvastaselt.  "Siiski, võib ka olla, kroonilised haigused esitavad metaboolse väljakutse tervele organismile ja ülekaalulisel inimesel on lihtsalt suurem metaboolne reserv, et vastata organismi vajadustele sellises olukorras," märkis Tiina Uuetoa.
Uuetoa rõhutas, et tänase kardiovaskulaarmeditsiini reaalsus ja soovitused USAs on see, et KMI alla 25 on kardiovaskulaarse tervise üks tunnus. "Lisaks sisaldab ameeriklastelt pärinev loetelu KV-tervise määratlemisel erinevaid komponente: ei suitsule ja alkoholile; tervislik dieet, mis tähendab naatriumit alla 1500 mg päevas, suhkrut sisaldavaid jooke nädalas kuni 450 kilokalorit, eelistatult rasvane kala, valmistoitu kõige enam kaks korda nädalas, üldkolesterool alla 5,2, vererõhk alla 120, tühja kõhu veresuhkur alla 5,6," loetles ta. "Need on tõeliselt karmid nõuded, mis põrkavad valusalt reaalsusega. Nõnda loeme USA perearstipraksise uuringust, et  kontrolliks pöördunud keskealiste ja ennast terveks pidavate 1933 inimese hulgas leiti vaid üks südameterve isik.
lekaal ei ole tervislik, rõhutas Uuetoa. Selge seos KMI ja suremuse suhtes on olemas nii meestel kui ka naistel. "Samas on märkimisväärne, et ka alakaal on ebasoodne. Uurimused toetavad kehakaalu teadliku vähendamise kasulikkust ülekaalulistel. See toob kasu nii ennetuses kui ka juba tekkinud SVH puhul, ja seda sõltumata lähtekaalust," lausus ta.

Kellele soovitatakse kehakaalu langetamist?

Tiina Uuetoa märkis, et viimaste aastate Euoopa ravijuhistes (alates 2000. aastast) annavad kardioloogid konkreetseid ja sihipäraseid soovitusi vaid kahes kohas: primaarse preventsiooni ravijuhises, kehamassi sihtväärtusega 22-25 ja hüpertensiooni ravijuhises, kehamassi sihtväärtusega 25. "Kroonilise südame isheemiatõve patsientidele on lugeda üsna pehmeid soovitusi. Ei näe väga karme numbreid, nendega ei ahistata," tõdes ta endalegi üllatuseks. "Ühemõtteline on aga sõnum, et kehakaalu tuleb normaliseerida."
Uuetoa sõnul on enamasti vaja selleks, et rasvumise paradoks ilmsiks tuleks, mõnd kroonilist haigust nagu südamehaigus, KOK, lõppstaadiumis neerupuudulikkus. "Vahetevahel küsitakse, kas ülekaal võiks olla hea  ägeda koronaarhaiguse korral," jätkas ta. "Kuid ägeda koronaarataki käsitlus on üsna kompleksne ja seoste esitamisega ollakse ettevaatlikum." Paradoksi juures on tema jaoks põnevam see, et WHO andmetel on kõige madalama KMIga isikud ka kõige madalama ühiskondliku staatusega. "Nõnda satuvad paksemad sagedamini arstile, sest nende staatus ühiskonnas loob selle võimaluse. Samuti ravitakse paksukestel kõiki riskifaktoreid agressiivsemalt ja vastavalt ravijuhistele. Ootuspäraselt saadakse selliselt kasu elulemusele," rääkis Tiina Uuetoa.

Anu Hedman lisas, et KMI on olemuselt jäme antropomeetriline surrogaatmarker. "See on imelihtne marker, aga sama number tuleb välja selgelt erinevatele inimestele. See ei arvesta keha rasvaprotsenti, lihasmassi, toitumist, kehalist treenitust, keharasvade jaotust jne," rääkis ta. Teiseks saadakse suurte masside kehamassiindeksid tavaliselt küsitluste teel, aga paljud inimesed kipuvad nimetama väiksemat kaalu. "Meie haiglas oli patsiendi kehakaalu luiskamise rekord 35 kg," lisas Hedman. See, et inimene on ülekaaluline, et pruugi automaatselt tähendada, et ta on sügavalt haige." See kehtib eriti vanemate inimeste puhul, kui neil seejuures on soodne metaboolne profiil. Tähtis ongi see, kas inimene on metaboolselt terve või on tal mõni riskifaktor," sõnas Hedman ja rõhutas omaltki poolt füüsilise aktiivsuse tähtsust. "Uuringud tõestavad, et treenitud ülekaaluline elab paremini kui treenimata sale," sõnas ta.

 

Äripäev
30. May 2016, 16:10
Vaata EST või RUS arhiivi