Ämmaemandatel on oma nõustamisliin

Märtsi algusest töötab erafirma MiaMed OÜ kaudu ämmaemandate ööpäevane nõuandetelefon. Milleks seda vaja on, annab vastuseid allolev intervjuu.

Intervjuus ütlevad OÜ esindajad Liina Normet ja Maila Teramees, et esimese töökuuga võeti vastu enam kui tuhat kõnet rasedatelt ja nende pereliikmetelt.

Palun meenutage lühidalt, kuidas ja eelkõige miks ämmaemanda nõuandetelefon loodi?
Idee luua ämmaemanda nõuandetelefon 12252 sai alguse praktilisest kogemusest, kus meie isiklikele telefonidele tuli pidevalt kõnesid sõpradelt, sugulastelt ja tuttavatelt, kes soovisid nõu äkitsi tekkinud kõikvõimalike naise tervist puudutavatele küsimustele.
Küsimused võivad tekkida tõesti väga ootamatult ka öösel ja nädalavahetusel, kus ei ole võimalik oma ämmaemandat või arsti tabada. Soovisime, et selline kiire abi oleks võimalik ka kõikidele teistele naistele ja meestele.

Kui palju nõustajaid töötab nõuandeliinil?
Meil on on hetkel kokku 5 ämmaemand-nõustajat. Kõik on tegevämmaemandad, kes töötavad ka osalise koormusega haiglas või nõuandlas. Meie ämmaemandad on kõik väga pikaajalise töökogemusega, sõbralikud ning head kuulajad ja nõustajad.

Kas nõustajate jaoks on välja töötatud ka mingi juhend või standard, millest nad nõustamisel lähtuma peavad?

Me vastame küsimustele ikkagi samal põhimõttel nagu n-ö silmast-silma visiidil. Me lähtume üldise ämmaemandusabi tegevusjuhenditest ja kutsestandarditest. Selle aasta jooksul oleme väljatöötamas, koostöös Eesti Ämmaemandate Ühinguga, ühtseid vastamisalgoritme ehk siis, et samal küsimusel oleks sama vastus. Lihtne näide on näiteks alkoholi tarbimine raseduse ajal, kus tegelikult on null tolerants, kuid siiski öeldakse, et pool klaasi veini ei tee midagi. Sellepärast ongi vaja ühtseid vastuseid samadele küsimustele.

Kas nõustamisteenus on ainult eesti keeles?
Üheks peamiseks ämmaemandate tööle värbamise kriteeriumiks oligi vene keele oskus. Peame ikkagi arvestama sellega, et venekeelt kõnelevaid inimesi on meil suur protsent, seega jah, meie telefonilt saab nõu nii eesti-, kui ka vene keeles.

Mitu kõnet te tänase (18. märts 2016) seisuga vastu võtnud olete?
Peaagu 1000 kõnet. Mõned kõned on üsna lühikesed nii kolm minutit, aga keskmiselt jääb kõne ikkagi kuskil 5 minuti kanti. Kõige pikem kõne on meil olnud üle tunni ja kõige lühem kõne 40 sekundit.

Millised on olnud liini avamise esimesed nädalad/kuu? On helistajate hulk olnud oodatud tasemel või on teenuse nõudlus natuke ka üllatanud?
Esimesed päevad olid väga põnevad, kus tegelikult me veel kuskil ei olnud öelnudki, et avatud oleme, tegime testperioodiks lahti. Kuna meil oli Hooandjas projekt üleval ja ka facebookis hõikasime, et number on valitud, kuid lahti veel ei ole, siis saime juba esimestel päevadel mitmeid kõnesid. Niipea, kui facebookis teatasime, et nüüd saab helistada, tuli meile endilegi üllatusena väga palju rohkem kõnesid, kui algselt arvasime. Esimene kuu, mil testperioodiks lahti olime, saime üle 500 kõne, me ise lootsime et ehk 100 tuleb.

Kas nõustajate koormus on hetkel plaanipärane või olete kaalunud juba lisatööjõudu rakendamist?
Esimestel kuudel on väga suure vastamiskoormuse võtnud Maila. Kuna öösiti tuleb veel vaid kaks-kolm kõnet öö jooksul, siis meil ei ole võimalik kedagi teist valvesse panna. Päevastel aegadel on kenasti kaetud valved, kuid jällegi, Mailal on paljud nädalavahetused ja kõik vabad päevad, seega eks paari kuu jooksul, kui liin on kenasti toimima saanud, plaanime ikkagi juurde võtta kaks ämmaemandat.

Pöördutakse teie poole nii rase olles kui ka peale sünnitust?
Oleme väga palju rõhutanud, et ämmaemand ei ole vaid raseduse ja sünnituse jaoks vaid terve naise elukaart puudutavate terviseküsimuste jaoks, seega oleme saanud väga palju erinevaid kõnesid. Kuid kui võrrelda raseduse ja peale sünnitust küsimuste osakaalu, siis pigem ikka helistatakse raseduse ajal rohkem.

Kas helistavad ainult lapseootel/sünnitanud naised või vahel pöörduvad ka nende pereliikmed?
Meile on palju helistanud ka tulevased ja noored isad. Samuti vanaemad ja sõbrannad.

Milliste küsimustega teie nõustajate poole enim pöördutakse? Viis-kuus peamist küsimust näiteks.
Kõige sagedasemad küsimused on järgmised:
"    Varajase raseduse ajal verejooks või määrimine
"    Raseduse ajal alakõhu valud
"    Sünnituse algus
"    Imetamise probleemid, sinna hulka ka sagedasti imiku kaka värvuse küsimused
"    Vastsündinu hooldus
"    Väga palju ka gripi ja haigestumise küsimustes, nii raseduse kui ka väikelaste puhul
"    Ka rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja ka menopausi küsimused

Saate ehk üks-kaks meeldejäävamat konsultatsiooni välja tuua?
Alati on väga armsad need kõned, kus kõne lõpus helistaja on niivõrd tänulik, et meie liin olemas on ja et ta kohe nüüd nii head abi sai. Meeldejäävaim on olnud näiteks üks sünnituse kõne, kus helistaja kaebas, et imelikud kokkutõmbed on ja valus nagu ka natuke, et ei tea kas minnna haiglasse. Selle 6 minutise kõne jooksul jõudis ta telefoni torru juba kolm korda pressimishäälega hingata oma kokkutõmbe ajal ja soovitasime nüüd kohe ikkagi haiglasse minna, kui naine teatas, et nad siis hakkavad minema, 100 km sõita ka. Soovitasime siis ikkagi kiirabi poolele teele vastu kutsuda, muidu ei jõua kohale. Ei teagi, kas nad jõudsid haiglasse.

Kas on tulnud ette, et olete helistaja suunanud 112 liinile helistama või EMOsse minema?
On olnud väga tõsiseid kõnesid ka. Me oleme nii neljal korral palunud kohe kiirabi kutsuda. Näiteks ühel juhul oli tegu väga noore sünnitanuga, kelle sõbranna helistas ja tundis muret, et paarinädalane laps on loid ja ei söö ega pissi ja kaka ning emal rinnad kivikõvad ja emal endal ka 39 palavik. Nad ise kartsid minna haiglasse, kuna selle piirkonna sotsiaaltöötaja pidi väga kuri olema ja kartsid lapsest ilma jääda.
EMOsse me saadame tihedamini. Kui ikkagi loode ei liiguta või on tekkinud verejooks. Iga kord, kui meile jääb kahtlus, et tegu võib millegi tõsisemaga olla, saadame ikkagi kontrolli kas perearstile, emosse või oma ämmaemanda/arsti juurde.

Kas, kui sageli ja milliste arstidega te nõustamiste käigus/järgselt konsultatsioone peate või arvamust küsite?
Me oleme oma nõustajatega rääkinud, et kõikidele küsimustele ei saagi üks inimene kõiki vastuseid teada. Kui me ei tea, kuidas aidata inimest, siis me oleme lubanud konsulteerida ja tagasi helistada. Seejärel me siis konsulteerime vajadusel lastearstiga, günekoloogiga ja tihti ka omavahel ämmaemandatega. Seejärel helistame tagasi ja kõik on siiani oma vastused saanud.

Mida senine kogemus näitab - helistatakse rohkem linnadest või väljastpoolt linnasid?
Me ei registreeri asukohta, kust helistatakse, kuna oleme anonüümne liin. Mõnikord me küsime, kui kaugel on sünnitusmaja, et anda nõu, millal haiglasse minema hakata. Mõnikord helistajad ise ütlevad, kus nad elavad. Seega võib öelda, et siiani on umbes pooleks ikkagi kõned linnadest ja maakopiirkondadest.

Kuidas te end ära majandate?

Selle teenuse elluviimiseks kogusime alguses raha Hooandjas. Me oleme väga tänulikud, et seda ettevõtmist toetas kokku 243 inimest. Samuti toetas meid Elisa Eesti, makstes riigilõivu lühinumbri avamiseks. Samuti on omanike investeeringud üsna olulise tähtsusega. Teeme seda suuresti ka missioonitundest. Edaspidi loodame, et tuleme toime kõneminuthinnast saadud tuluga. Minuti hind on 1.20, millest 30-40% võtavad erinevad sideoperaatorid, ülejäänust tuleb tasuda ämmaemandate palgad, tehniline tugi, kõnekeskus, raamatupidamine ja kõik jooksvad kulud.

Nõuandeliini testperiood läbi ning terviseametilt saadi märtsi algul tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Mida see teie jaoks tähendab?

Terviseameti luba on meile väga tähtis, see tähendab seda, et nüüd oleme ametlikult tervishoiuteenuse osutajad. Saame nüüd hakata teavituskampaaniat tegema, et jõuda inimesteni, kes meid vajavad. Saime valmis just ka ahjusoojad visiitkaarid, mida paljud haiglad ja perearstikeskused oma patsientidele jagama hakkavad. Kui keegi lugejatest soovib ka oma kabinetti visiitkaarte, siis võtke meiega ühendust info@12252.ee ja saadame kaardid teele.

Kommentaar
Made Laanpere
Eesti Naistearstide Seltsi president

Olen arvamusel, et tervisealane e- ja telekonsultatsioon on tänapäevane ja tervishoiukulutusi kokku hoidev nõustamine. Ämmaemandate algatus on seetõttu igati teretulnud - tegemist on kogenud spetsialistidega ning sellised "rohujuuretasandilt" alanud tegevused lähtuvad just tunnetatud vajadusest. E- ja telenõustamise tegevused on suunatud pigem ennetusele, mille rahastamine riiklikul tasandil on tagasihoidlik. Seetõttu soovin algatajatele edu, sh ka rahastamise leidmisel.
Üldisemad probleemid peale rahastamise meditsiinialase e- ja telenõustamise puhul on, et valdkond ei ole reguleeritud ja puuduvad kvaliteedistandartid - alati on oht, et nõuandjad ei ole pädevad. Seda oleme näinud ja näeme mitme taolise, ka meie eriala puudutava e- nõustamise puhul. Ämmaemandate algatuse puhul usun, et kvaliteediga tegeletakse ning ka maatriksküsimused on peagi valmis, et neid tutvustada teistele emadushooldusega tegelevatele spetsialistidele, sh naistearstidele ja perearstidele,-õdedele.
Kindlasti oleks vajalik leida lahendus, et nõustamine oleks tasuta. Olukord, kus teenust saavad vaid need, kel on selle eest maksta, seab nõustamist vajavad inimesed ebavõrdsesse olukorda

Äripäev
12. October 2016, 13:02
Vaata EST või RUS arhiivi