Kaks rasvmaksa tüüpi: üks on ohtlikum

Inimese maks.
Inimese maks.Foto:
Helsingi Ülikooli teadlased tuvastasid uuringus, miks osa rasvmaksast on eksponeeritud diabeedile ja südame isheemiatõvele, kuid osa mitte, kirjutas Soome arstide leht Mediuutiset.

Alkoholi-sõltumatu rasvmaks on maailma kõige levinum maksahaigus: Soome esineb seda 45-74aastaste inimeste seas ligikaudu 21 protsendil. Teadlased uurisid, miks osa rasvmaksast viib edasi diabeedi ja südamehaigusteni, teine osa aga mitte. Põhjus peitub geenides.
Metaboolne rasvmaks on seotud metaboolse sündroomiga ja maksa insuliiniresistentsusega. See avardab diabeedi- ja südame isheemiatõve riske.
Seevastu PNPLA3-geeniga rasvmaksaga ei kaasne insuliiniresistentsuse ega diabeediriski tõusu. Selle taustal on aga teada PNPLA3-geeni mutatsioon, millega maks rasvub teistest mõnevõrra kergemini. Teada on, et 40 protsenti eurooplastest kannavad seda geenimutatsiooni. Indiviidil võib olla nii metaboolne sündroom kui ka rasvmaksale aldis PNPLA3 geenimutatsioon.
Kuid mõlemat tüüpi rasvmaksaga on seotud risk, et haigus progresseerub tsirroosiks ja maksavähiks.

Patsiendi rasvmaksa tüüpi peaks teada
Selles uuringus näidati esmakordselt, et inimestel on kaht peamist tüüpi rasvmaksa, ning et tseramiidirasvad põhjustavad insuliiniresistentsust inimese maksa. Varem oli selle kohta tehtud  eksperimente vaid hiirte peal.
"Erinevused maksa rasvhapete ja triglütseriidide koosseisus selgitavad hästi, miks metaboolne rasvmaks suurendab II tüüpi diabeedi riski ja südame isheemiatõve riski, kuid PNPLA3 rasvmaks mitte," kommenteeris meditsiiniteadlane Panu Luukkonen.
See leid tähendab tema sõnul, et tulevikus tuleks püüda välja selgitada, millist tüüpi rasvmaks patsientidel on. Kui patsiendil on "metaboolne rasvmaks", tuleb teda jälgida ja ravida II tüüpi diabeedi, südamehaiguste ja maksaprobleemide riski kasvu võtmes. Kui patsiendil on "PNPLA3 rasvmaks", tuleks jälgida eriti hoolikalt silmas pidades progresseeruva maksahaiguse riski. PNPLA3-geenivariandi olemasolu saab kindlaks teha vereanalüüsiga.
Hiljuti valminud Euroopa ravijuhistes sätestatakse PNPLA3 genotüübi analüüs valikuliselt neile patsientidele, kellel on rasvmaks, kuid muid tõendeid metaboolse sündroomi kohta mitte.
"Üldpopulatsioonis PNPLA3 geenimutatsiooni kandjate arvu leida ei ole vajalik. Normaalkaalus, liikumist harrastavate ka tervislikult toituvate inimeste puhul ei teki rasvmaksa, isegi kui neil on  PNPLA3 geenimutatsioon," selgitas Luukkonen.

125 inimest osales uuringus
Professor Hannele Järvinen Korkeala juhitud uuringus osales 125 inimest, kellel oli kas metaboolne või PNPLA3 rasvmaks, mõlemat tüüpi rasvmaks või ei kumbki neist. Kõigilt võeti maksabiopsia.
Mõlemas rasvamaksatüübis oli maksa rasvumisaste kolmekordne võrreldes kontrollrühmaga. Insuliiniresistentsuse omadused, näiteks vööümbermõõt, seerumi triglütseriidid ja veresuhkru tase, olid tõusnud metaboolse rasvmaksa rühmas, kuid mitte PNPLA3 rühmas.
Metaboolse rasvmaksa ja PNPLA3 rasvmaksa koosseisus olid selged erinevused. Metaboolses rasvmaksas oli küllastunud rasvhappeid ja insuliiniresistentsust põhjustavaid tseramiide, samas kui PNPLA3 rasvmaksas rasvhapped olid polüküllastumata ega esinenud kahjulikke tseramiide.

Uuring avaldati ajakirjas Journal of Hepatology.

 

Äripäev
16. May 2016, 13:23
Vaata EST või RUS arhiivi