Arst: e-sigaret on hunt lambanahas

E-sigaretti suitsetav mees.
E-sigaretti suitsetav mees.Foto: news.psu.edu
Kliinikumi kopsukliiniku pulmoloog Katre Jürgenson pidas Kliinik 2016 ettekande e-sigareti ohtudest ja „võludest“. Tema hinnangul on tegu hundiga lambanahas.

Alustuseks meenutas Katre Jürgenson, et e-sigareti leiutas 2003. aastal hiinlane Hon Lik. „Ta oli ise kirglik suitsetaja, tema isa suri kopsuvähki, seega oli tal soov leiutada midagi tervislikumat,“ rääkis Jürgenson. Euroopasse jõudis e-sigaret 2006. aastal, USAsse aasta hiljem. Tootjatele on see olnud ahvatlev siht. Brände oli 2014. aastal 466, nüüd ilmselt veelgi enam. E-sigaretid on kasutusel 62 riigis, kasutamine on kahekordistunud paari aastaga nii noorukite kui ka täiskasvanute seas. USAs kasutab seda regulaarselt 4%, Euroopas vähem suitsetajatest.

E-sigaret on elektriline seade, mis ei sisalda tubakat ega erita suitsu, kuid biolüüs siiski toimub. See koosneb akust, mis laadimata toimib üks ööpäev, küttekehast ja aurustist ja vedelikukonteinerist. „Sisuliselt toimub saunaefekt,“ selgitas Jürgenson.

Miks neid kasutatakse? Tõusev trend on see, et endised mittesuitsetajad hakkavad kasutama e-sigaretti. Rohkem tuuakse põhjuseks, et ollakse veendunud nende vähem kahjulikkuses. Neid on võimalik kasutada ka nn suitsuvabades kohtades. Samuti annab see kuude ja aastate lõikes kokkuhoidu. „Kindlasti on üks põhjus ka uudishimu,“ lisas Jürgenson.

Kas see võiks olla siis sõber? "On uuringuid, mis ütlevad jah. Et see on vähem kahjulikum kui suits, noorte seas suitsetamise sagedus langeb,“ jätkas ta.

Kas see ikka on vähem kahjulikum? Jürgensoni sõnul on teada, et see sisaldab ka kantserogeenseid aineid, nikotiini. „Pole vahet, kust me selle nikotiini endale sisse hingame,“ märkis ta. Lisaks tõi ta esile, et saadaval on üle 7000 maitsega e-vedeliku, seega firmad pingutavad. „Isegi kui need maitseained on toiduainetööstuses lubatud, tekib küsimus, mis juhtub, kui me neid endale hingame sisse?“ esitas ta küsimuse.

Jürgenson jätkas, et e-sigareti ained tekitavad põletikke hingamisteedes, toovad kantserogeenseid muutusi, põhjustavad kroonilist pikaajalist kuiva köha jne. „On tehtud katseid hiirtel, kus tõestati selle kahjulikku toimet. Siit tekib küsimus, kas e-sigaret on ikka vähem kahjulikum kui tavaline suits?“ lisas ta.

Samuti ei pruugi see tema sõnul vähendada tavalist suitsetamist. E-sigarettidest loobujaid on 28% vähem võrreldes nendega, kes e-sigarette ei kasuta. Samas noorte seas traditsiooniline suitsetamine langeb tänu e-sigarettidele, just keskkoolieas. Nüüd on noorukite seas kahe-kolmekordistunud e-sigarettide kasutamine. „USAs on see 13,4%, alustatakse e-sigarettidest ja paralleelselt hakatakse kõrvalt ka traditsioonilist suitsetamist harrastama - toimub hüppelaud,“ selgitas pulmonoloog.

Eestis tegi TAI koolides 2014. aastal sarnase uurimuse. „Ka meil on e-sigareti suitsetajate protsent USAga sarnane,“ jätkas ta. Paari sõnaga puudutas Jürgenson ka passiivset e-sigareti kasutamist. Sageli arvatakse, et e-sigareti kasutamine ei too ohtu kaaslastele. „Päris nii see ikkagi pole. 2012 uuring näitas, et ruumi rõhu koostises oli pärast e-sigareti suitsetamist määratavas koguses toksilised ühendid,“ märkis Jürgenson. WHO ei saa tema sõnul soovitada enne korrektseid uuringuid seetõttu e-sigarette suitsetamisest loobumiseks. „Loobumisel tuleks alustada ikka senistest meetoditest. E-sigarettide kasutegur ei ole siiani tõestatud,“ toonitas pulmonoloog. Vajalikud on pikaajalised sõltumatud kliinilised uuringud ja riiklikud regulatsioonid. „Hetkel on tegemist hundiga lambanahas,“ lisas ta.

Äripäev
11. May 2016, 16:05
Vaata EST või RUS arhiivi