Täiusliku vaktsiini retsepti otsimas

Noor ema aprillis Brasiilias. Tema viiekuustest kaksikutest on tüdrukul mikrotsefaalia, aga poiss on terve.
Noor ema aprillis Brasiilias. Tema viiekuustest kaksikutest on tüdrukul mikrotsefaalia, aga poiss on terve.Foto: Scanpix
Olukorras, kus hirm Zika ees suureneb ning eriti pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja rahva tervist puudutava hädaolukorra, on inimesed hakanud paratamatult küsima, miks meil selle moskiitodega edasi kanduva viiruse vastu vaktsiini pole.

Zika on üldjuhul kergekujuline haigus, mis põhjustab palavikku, löövet ja liigesevalu ning möödub tavalisel seitsme kuni kümne päevaga. Algselt piirnes selle levik väikeste puhangutega Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Aafrikas.
Viiruse varasema vähese mõju tõttu ning arvestades asjaolu, et vaktsiini väljatöötamiseks kuluks hinnanguliselt 160-500 miljonit USA dollarit, pole Zika vaktsiini loomine seni päevakorras olnud. Mitmed teised rasked ja isegi surmavad moskiitodega edasi kanduvad haigused, nagu näiteks malaaria, dengue ja Lääne-Niiluse viirus, puudutavad igal aastal miljoneid inimesi ning neid on peetud prioriteetsemaks.
Kogu senist olukorda on muutnud hiljutine plahvatuslik Zika levik Ameerikas ning võimalik seos nakatunud rasedatel naistel sündivate laste mikrotsefaaliaga (vähenenud pea suurus ja ajukahjustus).
Nüüd on alanud kullimäng uuringutega, mis on vajalikud vaktsiinide väljatöötamiseks. Meil on väga vähe teadmisi, kuidas Zika paljuneb, kuidas viirus haigust põhjustab või kuidas immuunsüsteem organismi nakkuse eest kaitseb.
Milline on Zika vaktsiini väljatöötamise hetkeseis? Ning kuidas võrrelda seda teiste moskiitodega edasi kanduvate viirustega, mis jätkuvalt maailmas inimeste tervisele laastavat mõju avaldavad?

Vaktsiini väljatöötamine
Ideaalne vaktsiin tekitab tugeva immuunsüsteemi reaktsiooni, tagab mõne annusega pikaajalise kaitse ning ei põhjusta kõrvalmõjusid. Kuid sellist vaktsiini pole tavaliselt lihtne kiiresti välja töötada.

Zika
Teadlased Kanada Rahva Tervise Agentuurist, Brasiilia Butantani Instituudist ja USA Riiklikust Terviseinstituudist on alustanud uuringuid Zika vaktsiinide väljatöötamiseks. Nendel teadlaste meeskondadel võivad kandidaatvaktsiinid esmaste kliiniliste uuringute jaoks valmida aasta lõpus.
Kuigi eduka vaktsiini täieliku regulatiivse heakskiidu saamiseks võib kuluda palju aastaid, võidakse seda rahva tervist puudutavates eriolukordades kasutada juba aasta jooksul.

Kollapalavik
1938. aastal välja töötatud kollapalavikuvaktsiin on olnud äärmiselt edukas kaitse tagamisel viiruse vastu, mis võib põhjustada verejooksu, kollatõbe, neeru- ja maksakahjustusi ning olla surmav. 44 Aafrika ja Ameerika riigist, kus esineb kollapalaviku risk, on 35 lisanud kollapalavikuvaktsiini imikute vaktsineerimisprogrammidesse.
See on elusvaktsiin, milles "nõrgestatud" viirus kutsub esile kaitsva immuunreaktsiooni hilisema nakatumise vastu.
Elusvaktsiinid annavad tavaliselt tugeva kaitse, kuid nendega kaasnevad märkimisväärsed ohutusprobleemid, eriti inimestel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud.

Dengue
Dengue palavik on levinud troopiline haigus, mida põhjustab moskiitode poolt edasi kantav dengue viirus. Dengue-vaktsiinide kliinilised uuringud on lõppstaadiumis ning hiljuti on vaktsiin saanud kasutusloa, kuid seni ainult Mehhikos.
Selles valdkonnas on olnud mitmeid algselt paljulubavaid, kuid seejärel ebaõnnestunud vaktsiine, mis pole suutnud dengue viiruse peamiste tüvede vastu kaitset tagada. Sellele vaatamata püsib lootus, et lähiaastatel suudetakse edukas vaktsiin leida.

Chikungunya
Chikungunya viirus on hiljuti tekkinud raskekujuline inimese patogeen, mis põhjustab palavikku ja piinavat liigesevalu ning haigus võib kesta mitu kuud.
Nagu Zikat, peeti ka Chikungunya viirust piiratud geograafilise leviku tõttu kaua aega ebaoluliseks. Selle levikuala dramaatilise laienemise tõttu viimasel aastakümnel, eriti Kagu-Aasias ja Ameerikas, on Ameerika Ühendriikides alustatud põhjalikke meditsiinilisi uuringuid, et reageerida võimalikule ohule.
Chikungunya vaktsiini väljatöötamine edeneb kiiresti ning mitmete vaktsiinidega on alustatud kliinilisi uuringuid. Teadlased on teatanud saavutatud edust, kuid vaktsiini lõpliku heakskiiduni kulub kindlasti veel mitu aastat.

Malaaria
Kõige ohtlikum on malaaria, mille tagajärjel sureb rohkem kui 400 000 inimest aastas. Teadlased on tegelenud malaariavaktsiinide väljatöötamisega juba aastakümneid.
Firma Glaxo Smith Kline välja töötatud RTS,S vaktsiin läbis kliinilised uuringud edukalt ja seda võidakse peagi ulatuslikult kasutama hakata.
Siiski avaldas see toimet ainult teatud patsientide rühmades ja tagas üksnes osalise kaitse. Osalise tõhususe tõttu kestavad meditsiiniringkondades vaidlused vaktsiini väärtuse üle. Otsingud paremate vaktsiinide leidmiseks jätkuvad.

Miks on vaktsiinide väljatöötamine nii keeruline?
Täiusliku vaktsiini jaoks pole olemas retsepti. Vaatamata vaktsiinitehnoloogia pidevale täiustumisele põhineb vaktsiinide väljatöötamine sageli "katse ja eksituse" meetodil. Paljud vaktsiinid näivad eelkliinilistes uuringutes paljulubavad, kuid kukuvad seejärel aeglase ja kuluka kliiniliste uuringute protsessi käigus läbi.
Paljude nakkushaiguste puhul ei tea me tänini, millist tüüpi immuunreaktsioon on kaitse tagamiseks kõige tõhusam. Kuna vaktsiinid kutsuvad esile nakkuse vastase kaitsva immuunreaktsiooni, võib see vaktsiini väljatöötamise väga keeruliseks muuta.
Oluliseks teemaks on vaktsiini ohutus. "Elus" või "nõrgestatud" vaktsiinid, mis sisaldavad seonduvat või nõrgestatud patogeeni versiooni, on tihti kõige tõhusamad. Kuid need vaktsiinid võivad sellegipoolest põhjustada haigust, eriti patsientidel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud.
Enne inimestel kasutamiseks heakskiidu saamist läbivad vaktsiinid pika kliiniliste uuringute ja ametlike hindamiste protsessi. See on vajalik protseduur, kuid seab heakskiidu saamise lati väga kõrgele. Üks kõigi aegade edukaimatest vaktsiinidest, rõugevaktsiin, on elusvaktsiini ja tänapäeva ametnikelt poleks see tõenäoliselt ohutusega seotud küsimuste tõttu heakskiitu saanud.
Dengue viiruse puhul on veel üks täiendav probleem. Inimesi, kes on olnud varem nakatunud dengue viirusega, ohustab märksa raskema haiguse väljakujunemise risk, kui nad nakatuvad teise seonduva dengue-viiruse tüvega. Samuti võib dengue-vaktsiin kaitse asemel haigust soodustada, kui inimene hiljem viirusega kokku puutub. See täiendav ohutusprobleem on dengue-vaktsiini väljatöötamist oluliselt raskendanud ja pidurdanud.

Kiireloomuline prioriteetsus
Zika põhjustab inimestel kerget palavikku, mis ei ole iseenesest märkimisväärne põhjus vaktsiini väljatöötamiseks. Ent selle võimalik seos loote mikrotsefaaliaga (hoolimata asjaolust, et see pole lõplikku kinnitust leidnud) muudab vaktsiini väljatöötamise ja selle rahastamise äärmiselt prioriteetseks.
Samuti on oluline rahastada alusuuringuid, mis annaks vajaliku hüppelaua tänastele ja tulevastele vaktsiinide väljatöötamise programmidele.
Vahepeal peavad riskipiirkondades elavad ja reisivad inimesed vältima hoolikalt moskiitohammustusi, kandes pikki rõivaid ning kasutades tõrjevahendeid, voodi- ja aknavõrke.


Äripäev
10. May 2016, 15:28
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas