Kui ohtlikud või ohutud on ikkagi statiinid?

Kardioloog Margus Viigimaa
Kardioloog Margus ViigimaaFoto: ÄP: Veiko Tõkman
Kolesterooli langetavate statiinide plusside ja miinuste teemal arutleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku kardioloogiapolikliiniku südametervise kabineti ülemarst-kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Kolesterooli ei saa tema sõnul muidugi müstifitseerida - see pole ainuke kardiovaskulaarhaiguste (KVS) riskitegur. Lisaks on tähtis, kuidas inimene toitub, kas ta suitsetab, milline on tema vererõhk jne. "Ma pole aga nõus sellega, et kolesterool polegi riskitegur. On ikka küll," jätkas Viigimaa. Ta toob näiteks uuringu 1990ndate algusest, mis hõlmas 7 riigi andmeid. See näitas, et Põhja-Euroopas on inimestel kolesterool kõrgem, Jaapanis madalam, ja esineb otsene sõltuvus kõrge kolesterooli ja KVS haigestumise vahel.
"Selge see, et näiteks alla 50aastastel naistel ei määra kõrge kolesterool nii palju," lausus Viigimaa. Siinkohal tõi ta esile TLÜ doktorandi Margit Kaldmäe eelmisel aastal kaitstud doktoritöö: selgus, et halb ehk LDL kolesterool oli piiri peal ainult alla 30aastastel, üle 30aastastel oli see juba kõrgem. Ideaalis peaks see olema alla 3 mmol/l, aga oli näiteks vanusegrupis 60-64 3,9 mmol/l.
Jätkates LDL kolesterooliga, tasub Viigimaa sõnul meenutada, et imetajatel ja vastsündinutel on see 1 mmol/l, samas suurusjärgus on see ka näiteks Hiina maapiirkondade elanikel, kus pole saastet. Läänes aga on LDL kolesterool kaks korda kõrgem kui arengumaades. Euroopas keskmiselt on see 3,4 mmol/l. "Seega, vanusega see näit tõuseb. Endiselt jääb aga küsimuseks, mis see beebidel on madal, kui samas on LDLi vaja rakkude arenguks, ja beebi ju areneb kiiresti?" rääkis professor.

Statiinid on tõhusad
"Lipiide langetavad statiinid," jätkas Viigimaa. Tänavu augusti lõpus Roomas ja mais Türgis esitletakse uusi düslipideemia ja preventsiooni ravijuhiseid, mis ei erine selles osas varasematest. "Kõik Euroopa ravijuhised kooskõlastatakse erialaseltsides, neis on koos parimad spetsialistid, ja ravijuhised soosivad statiine," rääkis ta. "Aga vaatame uuringuid. Näiteks 2010 avaldati suur metaanalüüs 170 000 patsiendiga, kus olid statiinid mängus. Leiti, et 1 mmol/l halva kolesterooli langetamist langetab 5 aasta jooksul 20% SVH haigestumist." Viigimaa sõnul ollakse võimelised siin saavutama isegi 2-3 mmol/l langust. "Huvitaval kombel on statiiniuuringud kõik ühte nägu - saame nendega hea languse," lisas Viigimaa.
Muidugi on vahe, kellele ja millal statiine määrata. Primaarses ennetuses, eriti naistel, ei peaks arstid tema sõnul olema liiga agressiivsed. Kui patsiendil on aga juba olnud infarkt või veres naastud, siis loomulikult on vaja agressiivset ravi. "Arstkond ootab tänavu USAst kokkuvõtteid kahe uue kolesteroolilangetaja (PCSK9) kohta," sõnas Viigimaa. "Kui eesmärk oleks 1,8 mmol/l, siis uute ravimitega suudame LDL taseme viia isegi 0,5 peale - aga sealt võib juba tõesti tekkida küsimusi, mis see kaasa tuua võib. Ilmselt saame mõne aasta pärast teada, kas see tekitab kaugmõjusid."

Info kõrvaltoimetest on vastuoluline
Kõrvaltoimeid statiinidel on, ka kirjandusest võib neid leida. Statiine süüdistatakse vähihaigustes, enesetappude ja Alzheimeri tõve tekitamises. "Samas on leitud, et need on ka vähivastased ravimid. On leitud, et parandavad kognitiivseid võimeid," jätkas Viigimaa. Suured analüüsid näitavad, et pole neil mõju ei vähile ega ka Alzheimeri tõvele.
Millised on siis sagedasemad kõrvaltoimed? Olemas on kõrvaltoimed lihastele ja maksale. "Neid monitooritakse ja need tekivad reeglina ka kohe esimestel kuudel. Enamus inimesi saab statiine võtta muretult aastakümneid," rääkis Viigimaa.  "Olin ise ühe uuringu juhtgrupi liige, milles 96% said rahus võtta statiine pärast infarkti." Ca 5-10% inimestest ei saa pikka aega statiine võtta. "Mul on patsiente, kellel on lihasvalusid, oleme vähendanud siis doose. Enamasti on valud ka leebed. Mida suurem on doos, seda suurem on ka kõrvaltoime risk," selgitas ta.
Viigimaa sõnul on Eesti arstid olnud ohutusele orienteeritud: kasutatakse keskmisi annuseid, maksimumdoose üliharva. Eestis ei ole tema andmetel esinenud ühtki tõsist lihaskahjustust statiinide kasutamisel. "Katkestame ravi kohe, kui tekivad lihasvalud ja ohtlik lihasensüümide tõus vereanalüüsil," kinnitas ta. "Ka olulisi maksakahjustusi pole esinenud. Maksaensüümide tõusu korral katkestame samuti ravi ja eelneva maksakahjustusega haigetel statiine ei alustata. Mina oma igapäevatöös näen, et ohutusmarkerid on perearstidel üldreeglina hästi määratud ja nad on kõrvaltoimete osas valvsad."
Annuseid polegi mõtet arutult suurendada -  teada on, et kaks korda suurem statiinidoos langetab LDLi vaid 6%. "Huvitav on veel see, et kui statiinidega koos võtta antibiootikume, siis pole mingit tulemuste lisaparanemist saadud, või koos E-vitamiiniga - ei mingit lisatoimet. Muidugi on iga patsient erinev ja sellest ka erinevad kõrvaltoimed," jätkas Viigimaa.
Milliseid kõrvaltoimeid on märgatud kahe uue ravimi puhul? Et need on süstitavad, siis on kirjeldatud süstekoha punetust, ülemiste hingamisteede ärritatust, aga üldiselt ei ole erilisi kõrvaltoimeid kirjeldatud. "Eestis on need uued ravimid muidugi väga kallid, kuna haigekassa soodustust neil pole," lausus Viigimaa. See on alternatiiviks perekondliku hüperkolesteroleemia korral. Reaalselt pole need Eestis tavakasutusse veel jõudnud. Ühe kuu hind on 600-800 eurot, süstida on vaja kaks korda kuus. "Olen optimistlik, sest kui USAst on tulemas häid uudiseid, on juba võimalik ka tootmist suurendada ja hind läheb alla," sõnas ta. Eesmärk oleks tema sõnul uusi ravimeid kasutada ka infarktihaigetel.
Lõpetuseks kommenteeris ta pisut ka neid väiteid, et statiinid on tohutu äri objektiks. "Jah, varem olid vaid originaalravimid ja nii see oli. Kuid nüüd on palju koopiaravimeid. Üks kuur maksab kuus keskmiselt 6-7 eurot ja see on täishind! See on väga õiglane hind, sest kvaliteetse ravimi tootmist ei saa väga odavalt teha," arvas ta.

LISALUGU
Südamearstid toonitavad ohutust
Eesti südamearstid on viimaste kuude jooksul pidanud väga sageli vastama statiinravi (ehk kolesterooli alandamiseks kasutatav ravi) saavate patsientide küsimustele statiinravi otstarbekusest ja ohutusest. Eesti Kardioloogide Selts kinnitab, et ravimite võtmine on vajalik.
Patsientide küsimuste põhjus on Eesti ajakirjanduses avaldatud ja internetis leviv tendentslik väärinfo statiinide väidetava ebaefektiivsuse ja ohtlike kõrvaltoimete kohta, mis puudutab näiteks vähiriski tõusu või Alzheimeri tõve tekke soodustamist.
Eestis kasutatakse statiine võrreldes Põhjamaadega 3-4 korda vähem, kuid samas on südamehaiguste risk oluliselt kõrgem. Eesti Kardioloogide Selts kinnitab, et praegusel hetkel on statiinid kõige efektiivsemad ravimid ateroskleroosi (ehk arterite lubjastumise) ravis. Julgustame patsiente ravimi kõrvaltoimete osas oma raviarstiga konsulteerima, kuid seltsi hinnangul ei õigusta väärinfo levik seda, et patsiendid ravist ilma jäävad.  Seega on ravimite võtmise vajadus väljaspool kahtlust ning kui patsientidel tekib küsimusi, soovitab Eesti Kardioloogide Selts pöörduda oma raviarsti poole.

Äripäev
10. May 2016, 15:14
Vaata EST või RUS arhiivi