Et hingeõhk ei haiseks

Nagu teada, siis inimene ise enda suust levivat ebameeldivat lõhna ei taju. Suuhügienist annab nõu, kuidas halvast hingeõhust vabaneda - selleks tuleb esmalt selle tekkepõhjusteni jõuda.

Halitoos (ingl k halitosis, malodor) ehk suulehk ehk krooniline halb hingeõhk on kogu maailmas laialt levinud haigus (enam kui 80 miljonil inimesel), mille korral võib tunda kibedat, hapukat maitset suus ja näha valkjat kattu keele tagaosas. Nii nagu paljude inimesele omaste lõhnadega, inimene ise seda ei tunne. Viisakusest ei julge/ei oska vestluspartner ka öelda: "Kuule, su suu haiseb" ja nii jääbki ravitav haigus inimese jaoks varjule ning halvimal juhul võib viia ka sotsiaalse isoleerituse ja suhtlusprobleemideni.

Halitoosi on võimalik ravida st halvast hingeõhust vabaneda, kui jõuda selle tõeliste põhjusteni korraliku diagnoosimise abil. Halb hingeõhk võib tuleneda füsioloogilistest ja patoloogilistest muutustest suuõõnes ja mujal organismis. Tekkepõhjuste alusel jagatakse halitoos neljaks: oraalne halitoos (suuõõs), tsirkulatoorne halitoos (vereringe), respiratoorne halitoos (hingamisteed) ja digestiivne halitoos (seedimine).

Suuõõnest tuleva halva hingeõhu põhjustajaks on mikroorganismide poolt tekitatud mäda ja seda esineb eriti igemepõletiku ja parodontiidi ajal. Suuõõne põletikuliste protsesside korral nagu igemepõletikud (gingiviit, parodontiit) ja krooniline tonsilliit (mandlite põletik), võib lõhna olla väga intensiivne. Lõhn muutub veelgi ebameeldivamaks suukuivuse, aromaatsete söökide ja paastumise lisandumisel. Samuti võib lõhn suureneda rääkimise ajal.
Eelkõige just keele tagaosa ning kurgulaes tekkiva tugeva leha tekkepõhjuseks on ilmselt ka kokkupuude ninaneelust tuleva limaga, mis keelele kleepub ning mida bakterid keele pinnal lõhustama hakkavad.

Halvalõhnaliste gaaside tekkele annavad oma panuse ka näiteks happed kohvis ja valgud piimasaadustes. Olukorda saab aga leevendada korraliku suuhügieeniga ja regulaarse toitumisega.

Mõnedel inimestel võib suulehka seostada otseselt igemehaigustega, eriti kui halb lehk tekib intsensiivsemalt igemete harjamise ajal või järel. Igemehaiguste ravis on tulemuste saavutamisel hambaarsti/suuhügienist poolt tehtav töö vaid üks osa. Ravitulemuse hoidmine sõltub inimese enda panusest saavutamaks ideaalne suuhügieen. Siin omab suurt tähtsust mitte ainult nähtavate hambapindade, vaid ka hammaste vahede põhjalik puhastamine.

Seega ei piisa ainuüksi hambaharjast, kasutada tuleb regulaarselt ka hambaniiti. Terve suu korral ei tohi hammaste pesemisel või hambavahede puhastamisel esineda veritsust! Samuti on oluline regulaarne keele puhastamine, kuna 70% bakteritest elunevad just sellel. Keele tagaosas asuvat kattu saab hambaharjaga või spetsiaalse keelekaabitsa abil edukalt eemaldada.  

Ka ei tohi unustada, et kõige olulisem on kvaliteetne õhtune suuõõne hügieen. Oluline on teada, et loputamine ei vabasta katust, ei hammastel ega keelel olevast. Seega ei maksa loota paljulubavatele suuloputusvedelikele ega superhambapastadele, sest nii võite kasu asemel endale hoopis suurema probleemi suhu loputada. Suuvesi suudab vaid varjata suulehka, kuid ei kõrvalda selle põhjust. Tegelikult halvendab enamik suuvedelikke olemasolevat olukorda, kuna nende koostises olev suhkur ja alkohol kuivatavad suud.
Siinjuures on oluline märkida, et suud kuivatav ja halba hingeõhku soodustav toime on ka mitmetel ravimitel (nt kõrgvererõhuravimid, depressioonivastased ravimid).

Hommikuse ebameeldiva hingeõhu pärast ei ole tarvis liigselt muretseda. Öösiti puhkab kogu organism, nii ka süljenäärmed - seega hommikune paha maitse ja lõhn suus on tervete hammaste ja hamba kinnituskudedega inimesel tingitud öisest vähenenud süljeeritusest ning kaob peale korralikku hommikust suuhügieeni. 

Äripäev
04. May 2016, 13:57

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi