Apteegikosmeetikale kehtib kõrgem standard

Apteeker ostjale Saksamaa apteegis nõu andmas.
Apteeker ostjale Saksamaa apteegis nõu andmas.Foto: Scanpix
Apteegikosmeetika väärtus ja erinevus võrreldes tavakosmeetikaga seisneb peamiselt tootmises, lähteainetes ja uuringutes. Sestap iga kreem või emulsioon apteeki ei pääse.

Ilutoodete ostmine apteegist ei ole Eestis väga levinud. Loomulik on, et apteegikosmeetikat kasutatakse erinevate nahavaevuste raviks ja leevendamiseks nagu näiteks kuivus, kestendus, punetus, sügelus, kõõm, akne, pigmendilaigud või pigmendi puudumine.
Aga ka kaitseks päikese eest ja põletusejärgseks leevenduseks, allergiliste nähtude, mähkmedermatiidi, lamatiste, kortsude, liigse higistamise jne raviks.

Lisaks sellele kuuluvad apteegikosmeetikasarjadesse tooted ka igapäevahoolduseks - šampoonid, duššigeelid, vanniõlid, silma-, huulte-, näo- ja kehahooldusvahendid, käte- ja jalgade kreemid.

Apteegikosmeetika tooteid valmistatakse ravimitööstuses või kõiki ravimite valmistamise nõudeid järgides. See tähendab, et kosmeetikatooteid valmistatakse antiseptilistes tingimustes. Nagu ravimitegi valmistamise puhul, on ka kosmeetika tootmisel kehtestatud kindlad nõuded valmistamise ruumidele, aparatuurile, töötajate riietusele ja isiklikule hügieenile, lähteainetele ning pakendile. Seetõttu saadakse äärmiselt puhas toode.
Tootmisel lähtutakse ka keskkonnasõbralikkusest. Kasutatavad looduslikud toime-, lõhna- ja värvained on taastuv loodusressurss ja ka keskkonda säästvamad kui sünteetilised. Pakendatakse aga lihtsatesse ja taaskasutatavatesse materjalidesse.
Lähteained on kõrge puhtusastme ja kindla kvaliteediga, põhjalikult uuritud ja kontrollitud. Võimalusel kasutatakse looduslikke tooraineid, ent vahel on vajalikud ka sünteetilised või poolsünteetilised lisaained. Loomsete ja taimsete koostisainete puuduseks on nende kättesaadavus ja   mikroorganismide sisaldus. Ka ei sobi nad sageli mitme teiste ainega kokku.        
Kosmeetikatoodete peamised koostisosad ongi salvialused või lahustid, millele lisatakse kas raviaine või mingit kindlat nahafunktsiooni toetav komponent. Viimased on enamasti kehaomased ained, mis sisalduvad ka normaalselt toimivas nahas.
Lisaaineid lisatakse võimalikult vähesel aga vajalikul määral.

Peamised on siis:

* emulgaatorid ja stabilisaatorid - vajalikud toote aineosade koospüsimiseks
* antioksüdandid - kaitsevad toodet oksüdatsiooniprotsesside eest, mille suhtes rasvad ja õlid  tundlikud on
* konservandid - takistavad mikroorganismide kasvu suure veesisaldusega toodetes

Abiainetele kosmeetikatoodetes on kindlad nõuded. Need peavad olema mittemürgised, mitteärritavad  ja mitteallergilised, värvusetud, lõhnatud, peavad sobima teiste abi- ja raviainetega, samas olema heaks lahustiks ravi- või toimeainele, ei tohi muuta naha loomulikke omadusi (pH, niiskusesisaldust). Peale selle peab see olema heade kosmeetiliste omadustega - meeldiv, mugav, mittemääriv, kergelt eemaldatav ja pärast eemaldamist peab nahk normaalne funktsioon säilima.

Apteegikosmeetikas ei kasutata odavaid sünteetilisi lisaaineid, mis sisalduvad tavakosmeetikas ja mida kasutatakse peamiselt toote mahu suurendamiseks või konservantidena, et pikendada toote säilivusaega. Enamasti need mittekehaomased ained kuivatavad liialt nahka ja  muudavad selle loomulikku, nahka kaitsva toimega mikrofloorat. Lisaks ummistavad poore, võivad tekitada allergilisi reaktsioone ning imendudes läbi naha kuhjuvad organismis ja võivad põhjutada  tõsisemaid tervisehädasid.

Äripäev
04. May 2016, 13:44
Vaata EST või RUS arhiivi