Inimesed on hakanud nohul ja gripil vahet tegema

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et Eestis vaktsineerib end gripi vastu vaid 1% ning veel 10 aastat tagasi ei teinud inimesed vahet nohul ja gripil.

"Inimesed ei saa aru ega tea, kui tõsine haigus on gripp ja kui rasked võivad olla tüsistused," rääkis terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. "Meie ülesanne on parandada olukorda selles valdkonnas. See, et ainult protsent Eesti elanikkonnast gripi vastu vaktsineerib, on väga karm näide."
Terviseamet on läbi viinud mitu sihtuuringut, et teada saada, mis kõige rohkem inimesi mõjutab - et nad läheks vaktsineerima. Põhiline on see, kui perearst või tervishoiutöötaja soovitab, et on sellised haigused või inimene on sellises vanuses, et tasub teha gripivaktsiin. "Siis inimesed vaktsineerivad. Tekib küsimus - kas arstid ei soovita või milles asi?" küsis Sadikova. Meedikute seas läbiviidud küsitlus tõi välja sellise tulemuse, et perearstikeskustes töötavate meedikute seas oli gripivaktsiiniga hõlmatus 38,5%, mis on päris kõrge ja vastab Euroopa tasemele. "Kui rääkida haiglatöötajatest, on hõlmatus keskmiselt 24%. Huvitav on see, et arstide, kõrgharidusega inimeste vaktsineeritusega hõlmatus on oluliselt kõrgem kui õdede oma," rääkis Sadikova.

Vaktsineerimine häbiväärselt madal

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst Helen Mülle jätkas, et gripihooajal on väga palju vanemaid inimesi gripitüsistustega statsionaaris ja ta tõdes samuti, et gripivastane vaktsineerimine on häbiväärselt madal.
"Mina näen igapäevatöös palju noori, kes lähevad välismaale õppima ja neilt nõutakse vaktsineerimispassi. On olukordi, kus lapsed on olnud vaktsineerimata ja vanemad avastavad, et nüüd tuleb vaktsiinid ära teha. On olnud situatsioone, kus lapsed on vanemate peale pahased," rääkis ta. Mujal maailmas on vaktsineerimise kohustuslikkus iseenesestmõistetav. Näiteks lähevad "puukallistaja" pered reisile ja tuleb mõte, et teeks mõne reisivaktsiini. "Põhivaktsiinid on tegemata, kuid hepatiidisüst on oluline," tõdes Mülle.

Aprilli lõpus toimus ravimitootjate liidu korraldatud immuniseerimise nädala raames vaktsineerimisteemaline avalik ümarlaud "Miks me peame vaktsineerima?" 

Järeljälgimine on oluline
"Lisaks sellele, et peame panustama raha vaktsiinidesse, peame panustama ka järeljälgimisse," rääkis Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. "Ma ei ole nii naiivne, et ma arvaks, et inimesed on ümberpööratavad. Tõsiasi on see, et inimesed vajavad tähelepanu. Ja tähelepanu saab see, kes on millegi vastu, mitte see, kes on millegi pooldaja. Minu lapsed läksid ka Ameerikas kooli. Kaasas olid veneaegsed vaktsineerimispassid, mis ei sobinud koolile. Siis öeldi, et esmaspäeval kooli ei saa, kui kohe ära ei vaktsineeri. Ja valikut polnud. Me peame koostöös tervishoiutöötajatega tõstma informeerituse taset nii elanikkonna kui meedikute seas. Soomes inimesed usuvad arsti - ei ole nii, et nad arvavad, et arstid soovivad patsiendile halba. Võib-olla on Soome see riik, kelle poole me peame vaatama."
Ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer tõdes, et tuleks kasutusele võtta e-immuniseerimispass. "Vaktsiinid on tõesti väga kallid. Seepärast võiks vaktsiinid olla vabastatud erisoodustusmaksust. Kui me kõrvutame entsefaliidiravi või vaktsiini maksumust on pilt selge. Vastutus on väga oluline - kui mittevaktsineerimine jõuab kriitilise piirini, siis tulevad need haigused kõik tagasi," märkis ta.

Äripäev
03. May 2016, 13:51
Vaata EST või RUS arhiivi