Elu koos südamepuudulikkusega - kuidas on see võimalik?

Kardioloog professor Margus Viigimaa
Kardioloog professor Margus ViigimaaFoto: ÄP: Andres Haabu
Ligikaudu 2-3% Eesti elanikkonnast kannatab südamepuudlikkuse all. Haigusjuhtude arv kasvab koos vananemisega ning igal viiendal üle 40aastastest on risk südamepuudulikkuse väljakujunemiseks.

Elu koos südamepuudulikkusega vajab õppimist nagu iga uus situatsioon elus. Kui südamepuudulikkus on diagnoositud, siis on väga oluline koostöö oma arsti, pereõe või südamepuudulikkuse kabineti õega. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogi Margus Viigimaa sõnul on oluline määratud ravimite pidev tarvitamine vastavalt raviskeemile, soovitatud elustiili järgimine ning regulaarne arsti külastamine. „Alahinnata ei tohiks psühholoogilist tuge, mida saavad pakkuda perekond ja lähedased. Vajadusel ja võimalusel on hea kasutada ka psühholoogi abi,“ lisab Viigimaa.

Kindlasti tuleb patsiendil selgeks saada peamised südamepuudulikkuse sümptomid ja neid ka hinnata, et anda õigel hetkel märku seisundi muutustest. „Tüüpilisemad sümptomid on õhupuudus või hingeldamine, mis võib tekkida lamades, füüsilist koormust saades ning ka magades. Võivad tekkida hingamishäired kopsudesse kogunevast vedelikust, mis tekitab köha või hingeldamist,“ ütleb Viigimaa.

Südamepuudulikkuse puhul on üsna tüüpiline langenud kehalise koormuse taluvus: väsimus, jõuetus, raskustunne rindkeres, taastumine võtab tavalisest rohkem aega. Väga sage on ka pahkluude või jalgade turse liigse vedeliku kogunemise tagajärjel, mistõttu peab pöörama tähelepanu kehakaalule. Kiire kehakaalu tõus võib olla märk südamepuudulikkusest. Südamepuudulikkuse sümptom on ka kiire või ebaregulaarne südametöö.

Nagu väga paljude haigust korral, nii ka südamepuudulikkuse olemasolul saab patsient väga palju ise kaasa aidata elustiili muutmisega. „Võlusõnad on kõigile tuttavad: tervislik toitumine, alkoholi minimaalne tarvitamine, suitsetamisest loobumine, regulaarne kehaline aktiivsus. See lihtne ravivõte osutub tihti keeruliseks – mugav on ju endist stiili jätkata ja lubadus “homme alustan” on igapäevane vabandus,“ selgitab Viigimaa.

Alkoholil on lisaks kaudsele südant kahjustavale toimele ka otsene toksiline toime südamelihase rakkudele. Samadel põhjustel tuleb loobuda suitsetamisest, sigarettides on üle 3000 toksilise aine.

Toitumise poolelt on soovitav süüa tervislikult - kiudaineid, puuvilju ja juurvilju, räimesid rasvu jne. Eesmärk on normaliseerida kehakaal, kuid vältida alatoitumist. Kui südamepuudulikkusega kaasnevad tursed, siis peaks jälgima päevast vedeliku hulka. Soovitav on vedelikku tarbida kuni 1,5-2 liitrit päevas.

Kehaline tegevus on südamepuudulikkusega inimestele sama vajalik kui tervetele. 30 minutit kõndi päevas aitab südant treenida. „Kui enesetunne võimaldab, siis säilitage regulaarsus. Kindlasti ei tohiks kehaline aktiivsus esile kutsuda ega halvendada südamepuudulikkuse sümptomeid. Sama kehtib ka seksuaalse aktiivsuse osas. Kui südamepuudulikkuse sümptomid on kontrolli all ja patsiendi seisund stabiilne, siis tavapärane seksuaalne tegevus ei ole vastunäidustatud.“

Viigimaa sõnul on ravimite kasutamise puhul oluline end kurssi viia, kuidas ja miks ühte või teist ravimit võtta, mille jaoks konkreetne ravim on hea, milline on sobilik annus. Aru tuleb saada ravimi kõrvaltoimetest, sest vahel on ravimist saadav kasu mitmeid kordi olulisem võimalikust kõrvaltoimest. Kuna südamepuudulikkuse puhul on organism tavapärasest vastuvõtlikum, siis soovitab Viigimaa ka vaktsineerimist gripi ja pneumokokk nakkuse vastu.

 

 

 

Äripäev
27. April 2016, 13:50
Vaata EST või RUS arhiivi