Jalgade heaolust saab alguse sujuv ja mõnus liikumine

Kõrged kontsad ei ole pikaaegsel kasutamisel jalgadele kasulikud.
Kõrged kontsad ei ole pikaaegsel kasutamisel jalgadele kasulikud.Foto: Scanpix
Sujuva ja mõnusa liikumise ning aktiivse elustiili nautimise aluseks on kaunid ja terved jalad. Tõsisemate jalaprobleemide vältimiseks tuleb jalgade eest järjepidevalt hoolt kanda, sest just jalad on need, mis viivad meid läbi terve elu.

Millised on aga enamlevinud jalaprobleemid, millega inimesed kokku puutuvad? Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogia osakonna õendusjuhi Katti Kõrve sõnul on levinumateks jalaprobleemideks nii naistel kui meestel konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, varbavahede haudumine, sissekasvanud varbaküüned ja mitmed muud vaevused.  

Kõrvel on jalaraviteenusega pikk kogemus, sest aastast 2006 on ka Ida-Tallinna Keskhaiglas võimalik saada tasulist jalaraviteenust. Seepärast oskab ta öelda, et paljusid jalaprobleeme saaks leevendada ja ära hoida, kui osata jalgade eest õigesti hoolitseda ning valida jalgadele sobivad jalatsid. Lisaks tasub jalaprobleemide tekkel asuda kohe lahendust otsima, mitte arvata, et ehk läheb probleem ise üle. Ei lähe!

Jalgade heaolu saab alguse õigest jalatsist
"Nahapaksendid, konnasilmad ja hõõrdumisvillid on sagedasti just vale jalatsivaliku tagajärg," sõnab Kõrve omalt poolt, lisades, et kui surve jalale on mingis piirkonnas suur või siis kandub keharaskus pidevalt vaid ühele jalatalla osale, on sageli tulemuseks seal piirkonnas tekkivad nahapaksendid või konnasilmad.
Tema sõnul peab jalanõusid ostes kindlasti proovima mõlemat jalatsit ning soovitatav on sammud poodi seada õhtupoolikul, mil jalad on tursunud. Sel juhul jääb ära oht, et ostetakse liiga kitsas paar. Kindlasti tuleb jalatsite ostmisel lähtuda reaalsest jalanumbrist, mitte pigistada jalga number väiksemat, lootes, et küll nahkjalats venib.

Üsna sageli teevad inimestele muret konnasilmad. Need on viiruslikud kasvajalised moodustised, mille puhul tuleb abi paluda spetsialistilt. Konnasilmad võivad paikneda nii varvastel kui talla all ning tekitada palju valu. Kindlasti ei ole tegu probleemiga, mida peaks taluma - leevenduse leiab sellelegi murele. Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid probleeme saab vajadusel  leevendada apteegist saadavate nn varvaste vahele ja ümber paigaldatud tugedega. Need aitavad jalalaba toestada, hoida varbaid õiges asendis ning vähendada nõnda probleemide teket.
Jalgade tervis saab alguse järjepidevast hoolitsemisest
Kel mureks kannalõhed või varbavahede haudumine, sel tasub üle vaadata igapäevane jalahooldus. Jalgade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine aitab ennetada ja ära hoida mitmeid jalaprobleeme.

Katti Kõrve sõnul algab kõik jalapesust - pesuks mõeldud vesi peaks olema ihusoe, mitte külm või tuline. Iga varbavahe tuleks pesta eraldi ning võimalusel kasutada selleks duši veejuga. Jalgade sage leotamine ei ole soovitatav, sest leotamisel pehmenenud nahka on kerge vigastada. Ka liigsete pesemisvahendite, näiteks vannisoola või seebi, dušigeeli kasutamine ei ole tegelikult kasulik. Need kuivatavad hoopistükkis jala nahka liigselt.
Eriti tähelepanelikud peaksid olema jalgade eest hoolitsemisel vanemad inimesed, samuti need, kel mõni tervisemure, näiteks diabeet, reumaatiline või nahahaigus.

Keda kimbutavad nahapaksendid, need peaksid nende eemaldamisel ettevatlikud olema. Reeglina ollakse paksendite eemaldamisel liiga entusiastlikud ning võidakse nõnda jalatallanahka liigselt eemaldada. Eemaldamisel tuleks kasutada naturaalsete harjastega pesuharja, pimsskivi või siis koorivaid kreeme. Metallist teravapinnalise kannariivi kasutamine ei ole kasulik just nahavigastuste ohu tõttu. Ka sage eemaldamine ei ole kasulik - kui nahka liiga tihedalt eemaldada, hakkab see hoopis paksenema.

Jalgade kuivatamiseks sobib pehme ja hästiimav rätik, kõik varbavahed tuleb kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid mõõdukas koguses. Jalgade kreemitamisel tasub jälgida kreemi rasvasust - valida tuleb põhimõtte järgi, et mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem.

Tõsisemate hädade korral aitab ravipediküür
Kel mure jalgade pärast juba väga suur, võib uurida, kus asub talle lähim ravipediküüri pakkuv kabinet. Ravipediküürile pöörduvad sagedamini need, kel muutused varbaküünes või siis sissekasvanud küüned. On tegemist küüneseene või lihtsalt mingil põhjusel tekkinud küünepõletikuga, siis jalaravi või ravipediküüri pakkuvatest kabinettidest saab abi. Kõrve sõnul on ka omad nipid, mida järgida tuleks. "Kindlasti panen inimestele südamele, et küüsi lõigataks otse, vältida tuleb küünte lõikamist liiga lühikeseks. Küüsi on kergem hooldada peale sauna või pesemist, kui küüned on pehmemad. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik ise oma jalgade eest hoolitseda, tasub abi paluda lähimatelt pereliikmetelt või siis seada sammud jalaravikabinetti."

Kindlasti paneb Katti Kõrve inimestele südamele, et ükski jalahäda ei ole kannatamist väärt. Tasub pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole, häbeneda ei tasu midagi. Asjatundja oskab juba soovitada, kuidas ja mis vahenditega murele leevendust saada. Spetsialist oskab soovitada-juhendada ning jalamured saavad lahenduse võimalikult kiiresti ning kevadele vastu minek on tervetel jalgadel hoopis kergem.

Äripäev
25. April 2016, 14:43
Vaata EST või RUS arhiivi