Vinduv bronhiit võib lõppeda astmaga

Reeglina lõpeb äge bronhiit täieliku tervenemisega, kuid suitsetajatele, eakatele inimestele ja krooniliste kopsuhaigustega inimestele võib bronhiit olla ohtlik.

Mida see haigus endast kujutab? Bronhiit on bronhide põletik, millel on kaks põhivormi: äge ja krooniline.

Ägeda bronhiidi korral paistetavad bronhide limaskestad üles, veresooned laienevad, suureneb lima kogus ja röga eraldumine. Bronhiidi raskemal kujul muutuvad ka bronhide teised kihid.
Kroonilise bronhiidi korral võib haigus kahjustada bronhi seinu ja kopsu kudesid. Areneb aeglaselt kulgev haigus, suureneb märgatavad rögaeraldus, saab kannatada bronhide puhastamise ja kaitsmise funktsioon.

Ägeda bronhiidi tekkimise põhjused
Ägeda bronhiidi tekitajateks on viirused (gripi, paragripi, adeno-, rinoviirused), haigusttekitavad mikroobid (pneumokokid, streptokokid jne) ja mikroorganismid – mikroplasma ja klamüüdiad, erinevad allergeenid.
Irritatiivse ehk ärritusbronhiidi (sõnast irritatio – ärritus) tekitajateks on tolm, tubakasuits, keemilised ühendid (hapete, ammoniaagi, lahustite, kloori, väävelvesiniku, väävli, broomi jne aurud, osoon ja lämmastikdioksiid.
Nakkusliku bronhiidi riskifaktoriteks on hingamiselundite kroonilised haigused, sinusiidid, trahheiidid, tonsiliidid, adenoidide suurenemine lastel ning allergilised komponendid.

Kroonilise bronhiidi tekkimise põhjused:
* suitsetamine;
* bronhide pikem ärritus: tolm, suits või keemilised ained;
* kopsude ja ülemiste hingamisteede põletikulisi haigusi tekitavat respiratoorse infektsiooni retsidiivid (viirused, pneumokokid, streptokokid), näiteks, sagedased ägedad bronhiidid;
* pikaajaline viibimine külma ja niiske õhuga keskkonnas.

Ägeda bronhiidi sümptomid
Peamiseks sümtomiks on köha. Haiguse algfaasis on see sagedane ja kuiv, 1-2 päeva pärast tekib väike kogus valget või kollast röga. Hiljem tekib märg suure rögaeritusega köha, röga on kollast või rohelist värvi.
Hingamine on raskendatud, võib tekkida vile või korin, eriti pärast köhimist. Iseloomulik on nõrkus ja loidus, samuti kõrge temperatuur, mis esineb juba 3-5 päeva.
Seisukorra halvenemine annab märku kopsupõletiku tekkimisest ning tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole, kes saadab röntgenisse, et välistada kopsupõletikku. Pikale veninud bronhiit võib lõppeda astmaga.
Reeglina algab paranemise protsess nädala möödumisel pärast ägeda viirusliku bronhiidi tekkimist, kuid väike köha võib esineda veel 2-3 nädalat.

Kroonilise bronhiidi sümptomid
Kroonilise bronhiidi sümptomid on sarnased ägeda bronhiidi sümptomitele (köha, röga eritus). Palavik ei tõuse, kuid esineb hingeldamine, eriti suure füüsilise koormuse puhul. Öösel võib haigel tekkida märja padja sümptom ehk intensiivne higistamine. Kroonilisele bronhiidile on iseloomulikud raske hingamine ja kuiv korin.

Kuidas ennast bronhiidi eest kaitsta?
Ärge suitsetage ja väljuge ruumist, kus suitsetatakse.
Vältige bronhide limaskesta ärritavaid aineid: tolmu, suitsu või kahjulike ainete aure.
Tehke sagedamini märga koristust, et vältida kodus tolmu või koduloomade karvu.
Kui olete külmetanud, järgige hoolega arsti nõuandeid ja rohkem puhake.
Kui teid vaevab juba üle 10 päeva n-ö märg köha, pöörduge uuesti arsti poole.

TASUB TEADA
* Äge bronhiit on enimlevinud vorm. Selle põhjustajad on viirused või bakterid, harvem allergeenid ja toksilised ained.
* Kroonilise bronhiidi iseloomulikud sümptomid on pidev köha, mis kestab vähemalt kolm kuud aastas kahe või enama aasta vältel.


Äripäev
22. April 2016, 15:40
Vaata EST või RUS arhiivi