Häälehäired – mure, millega ei pea leppima

Normaalne hääle tegemine.
Normaalne hääle tegemine.Foto:
Hääle tervisega tegeleva arsti sõnul ollakse häälehäirete puhul enim kimpus teadaoleva põhjuseta seletamatu hääle käheduse ja väsimisega.

Hääl võib olla ka kare, räme, katkev, hääle kõrgus väheneb või hääl on juhitamatu – see toob tavaliselt kaasa selle, et räägitakse vähem, köhatatakse tihti ning lauljatel tekivad kaebused laulmisel ja pärast seda, räägib ITK nina-kõrva-kurguarst Kristel Kalling.

Hoolitse igakülgselt oma hääle eest

Kõrva-nina-kurguarsti doktor Kallingu sõnul on häälehäired üpris levinud mure, millega arsti vastuvõtule pöördutakse. Oma osa on siin igapäevasel elustiilil, samuti toitumisel ja ebapiisaval veetarbimisel. Hoiduda tuleks sel puhul halbadest harjumustest ning juhul, kui igapäevane töö eeldab hääle pidevat pingutamist, püüda häält sellal ning muul ajal maksimaalselt hoida.

Kuidas oma hääle eest täpsemalt hoolt kanda ning mis on need faktorid, mis häälehäirete teket võivad soodustada? Nagu öeldud, tuleb Kallingu sõnul oma hääle eest kogu aeg hoolt kanda. Elustiiliga kaasnevad harjumused – pikaajaline suitsetamine, liigvali häälekasutus, rääkimine suurenenud müra taustal, samuti pikaajaline kokkupuude kemikaalide, tolmu ning temperatuurikõikumistega, emotsionaalne stress – kõik see mõjutab meie hääle seisukorda.

Seda, kas patsienti kimbutavad häälehäired, saab selgeks teha videolarüngostroboskoopial. Nõnda uuritakse ka neelamis- ja hingamisfunktsiooni, ebaselge köha ja tükitunde põhjuseid.

Kuidas hääle hügieeni eest hoolt kanda?

Tegelikult ei ole hääle eest regulaarselt hoolitsemises midagi keerulist. Dr Kalling soovitab neil, keda häälemured kimbutavad, tarbida iga päev kuni 2 liitrit toasooja gaseerimata vett. Samuti ei tasu liialdada kohvi, tee, kakao, koola, šokolaadi ja piimaga.

„Kindlasti tuleb arvestada regulaarsete toidukordadega, olla teadlik oma ravimitest ja haigustest ning lõpetada kohe suitsetamine. Siinkohal panen südamele, et ka passiivne suitsetamine on häälehäirete tekkimise teguriks. Ettevaatlik tuleb olla kodukeemiaga ning pöörata tähelepanu oma keskkonnale, seda piisavalt niisutada ja puhastada,” sõnab Kalling.

Loomulikult tuleb doktori sõnul vähendada lisaks eelnevale ka alkoholi tarbimist, vältida nakkusi ja pesta pidevalt käsi. Vajadusel tuleb anda häälele puhkust, jälgida häälekoormust ning vältida võimalusel müras viibimist, karjumist, samas ka sosistamist ning hääle puhtaks köhatamist.

„Kõnelemisel tasub võtta aega, mitte kiirustada ning vältida rääkides kaela ja õlavöötme pinget; lõdvestada ennast; jälgida hingamist ning kasutada kõnelemisel või laulmisel hingamistuge; võimelda ning rühti jälgida; liikuda värskes õhus; puhata ja magada piisavalt.

Äripäev
15. April 2016, 22:04
Vaata EST või RUS arhiivi