Puugihooaeg on taas alanud

Puugid juba varitsevad.
Puugid juba varitsevad.Foto: Raul Mee/ÄP
Käes on mõnusad aprillikuised kevadilmad ning lisaks liblikatele ja lilledele võib looduses taas kohata tüütuid, pisikesi ja ohtlikke puuke. Kolme esimese kuuga on terviseameti andmetel puukborrelioosi nakatunud juba rohkem kui 90 inimest. Selleks, et ennast maksimaalselt hoida, tasub juba praegu mõelda vaktsineerimisele.

Selle aasta kolme esimese kuuga on terviseameti andmetel puukborrelioosi haigestunud kokku 96 inimest. Jaanuaris leiti haigus 35 korral, veebruaris avastati 31 juhtu ning märtsis nakatus puukborrelioosi 30 inimest.

Puukentsefaliidi hooaeg pole veel alanud ning nakatunuid sellel aastal hetkeseisuga pole. Eelnevatel aastatel registreeriti esimesed entsefaliidijuhud mais.

Vaktsineerida oleks soovitatav alates aprillis

Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist - kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada juba aprillis, sest siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda perioodi ka pikendada, sest puuk muutub aktiivseks siis, kui maapinna temperatuur on +5 - +7 kraadi.

Vaktsineerimine ja riskirühmad

Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed viibivad tihedamini looduses. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.

Riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad. Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Umbes 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Puugihaiguste sümptomid

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud, milleks on kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Sel juhul haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole ning haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Nii puukentsefaliidiviiruse kui ka borrelioosinakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

 

Äripäev
14. April 2016, 15:38
Vaata EST või RUS arhiivi