Mis on atoopiline dermatiit?

Atoopiline dermatiit lapse suu ümber.
Atoopiline dermatiit lapse suu ümber.Foto:
Atoopiline dermatiit on põletikuline krooniline nahahaigus. Haigusega kaasnevad nahalööve ja tugev sügelus näopiirkonnas, kätel, jalgadel ja/või kehal.

Sageli kaasnevad haigusega allergiline nohu ja astma. Tavaliselt algab atoopiline dermatiit imiku- või väikelapseeas, harvem ka täiskasvanueas. Vanemaks saades muudab lööve oma asukohta. Kui Sinu pereliikmetel on esinenud allergilisi haigusi, võib Sul olla pärilik eelsoodumus atoopilise dermatiidi tekkeks.

Atoopiline dermatiit imikueas
Haigus võib avalduda juba 2.-3. elukuul. Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus. Kehal, eriti käte-jalgade väliskülgedel, on nahk kuiv, kergesti ärrituv, punetav ja sügelev. Nahasügelus on tugev, mistõttu lapsed sageli kratsivad ennast, eriti öösiti. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni ning see omakorda võib põhjustada rahutust ja söögiisu häireid.

Atoopiline dermatiit väikelastel
Väikelapseeas ilmnevad allergianähud kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneda võib põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueagaon punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab. Kuiv ja põletikuline nahk põhjustab tugevat sügelust.

Atoopiline dermatiit koolilastel ja täiskasvanutel
Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline lööve peamiselt liigeste painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas. Nahk on kuiv ja paksenenud. Tugeva sügamise tulemusel tekivad nahalööbele koorikud ning võib lisanduda infektsioon. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus, tähelepanu hajub kergesti ning õppimis- ja töövõime väheneb.

Atoopilist dermatiiti ägestavad tegurid
Atoopiline dermatiit kulgeb perioodiliste ägenemiste ja paranemistega. Suvisel perioodil kaebused sageli taanduvad ning sügiseti ägenevad. Atoopilise dermatiidi lööbe ägenemise vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on sageli põhjuseks toiduallergeenid, vanematel patsientidel lisanduvad ka teised olmeallergeenid. Väikelaste sagedasemateks nahalööbeid ägestavateks allergeenideks on lehmapiim, muna, kala, nisu, soja. Vanematel lastel ja täiskasvanutel ka oi metol mu lestad, loo ma karvad, suled, õietolmud ja hallitusseened. Siiski ei pruugi kõigil patsientidel lööbe vallandajateks olla allergeenid. Ägenemist võivad esile kutsuda ka erinevad ärritavad tegurid - külm ilm, liigne palavus, higistamine, naha mehaaniline ärritus (kratsimine), naha kroonilised põletikud.

Nahalöövet võivad ägestada ka erinevad toiduained, mis sisaldavad või vabastavad histamiini ja teisi vasoaktiivseid amiine - näiteks maasikad, viinamarjad, tsitruselised, kakao, šokolaad, tomat, hapukapsad, kalakonservid jne. Soovitatav on vältida ka rohkelt säilitus- ja värvaineid sisaldavaid toite ja kondiitritooteid (eriti E102, bensoaadid E210-220).

Atoopilise dermatiidi ravi
Atoopilise dermatiidi ravis on oluline regulaarne nahahooldus ja pehmendavate-niisutavate kreemide kasutamine. See vähendab naha kuivust, ärritust ja sügelust. Kreemide sobivus on individuaalne, igaüks peab leidma endale sobiva kreemi. Pehmendavaid kreeme tuleb nahale määrida iga päev 2-3 korda ning kindlasti lisaks ka pärast veeprotseduure (pesemine, vann, dušš, ujumine jne). Kui nahapõletik on ägenenud, on vajalik kasutada põletikku alandavaid ravi kreeme.

Kui Sa oled hädas kuiva nahaga, pea meeles:
o Eelista leiget vanni- ja dušivett kuumale, väldi pikaajalisi veeprotseduure.
o Väldi sagedast seebiga pesemist ning pesemisel naha tugevat hõõrumist (svamm, hari).
o Hoidu tugevast kuivatamisest, pigem tupsuta nahka.
o Pärast igat veeprotseduuri kanna nahale pehmendavat kreemi.
o Kanna nahale pehmendavat kreemi regulaarselt 2-3 korda päevas. Imiku naha kreemitamiseks kulub nädalas umbes 100g kreemi, väikelapsele 200g ning täiskasvanule 400g.
o Ägeda nahapõletiku korral kanna nahale esimesena kindlasti ravikreem, alles seejärel pehmendav kreem.
o Taga keskküttega korteris piisav õhuniiskus (õhu suhteline niiskus 40%).
o Eelista puuvillast pesu ja värvimata (värvituid) riideid.

Küsimuste korral ja lisateabe saamiseks pöördu palun oma raviarsti või õe poole.

Käesoleva infolehe on kinnitanud Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees 15.10.2012 (käskkiri nr 20-12).
Uuendusi ja artikli originaali vaata siit.

Äripäev
14. April 2016, 17:05
Vaata EST või RUS arhiivi