Antibiootikum hammast ei paranda

Hambaarsti juures
Hambaarsti juuresFoto: Scanpix
Hambapõletikuga patsiendid saavad sageli asjatult antibiootikume (AB), parem oleks tegeleda põletiku põhjusega, kirjutas Soome arstide ajaleht Mediuutiset.

Hambaarstid määravad liiga kergekäeliselt patsientidele antibiootikume hambapõletike puhul. Nende kasutegur on enamusele põletiku käes vaevlevaile patsientidele vähene, rääkis hambaarst ja teadlane Riina Richardson. Ta juhtis töörühma, mis uuris 2011. aastal Soomes äkiliste hammastest tulenevate põletike ravi õiglasest ravisoovitusest lähtuvalt. Richardson töötab nüüd Manchesteri ülikoolis ja ülikoolihaigla juures.

Teadlase sõnul on tähtsaim hoida hammas korras. "Infektsiooni teke peab saama kontrolli alla. See ei aita, kui hammast marineeritakse antibiootikumidega," sõnas ta. Richardson soovitab hammaste puhul ABisid vaid erakordsetel juhtudel, kui patsiendil on mõni muu kaasuv haigus, ja siiski kasutada lisaks muid hambaravi võtteid.
Õiglase ravisoovituse töörühmas osalenud osakonnajuht Asko Järvinen Hyksi infektsioonikliinikust (Helsingi ja Uudenmaa haiglapiirkond, toim) arvas, et ABde väljakirjutamine on n-ö kergema vastupanu tee, kui näiteks valvearst soovib vaevas patsienti aidata ajal, mil hambaravi pole parasjagu saadaval.

Antibiootikum võib piirata põletiku levikut, kuid selle kasutamisel on Järvise sõnul probleemid. "Suurim risk on see, et patsient ongi arvamusel, et nüüd on asi korras ja hoitud," jätkas Järvinen. Kui hambaid edasi ei ravita ja asjaga ei tegelda, tuleb põletik tagasi endisest hullemana. Riina Richardsoni sõnul peaks patsient ennekõike tegelema algallika ravimisega. "Põletikus hamba ravis ei ole küsimus just sekundites, kuid esmaabi peaks mahtuma ööpäeva sisse," soovitas Richardson. Patsient peaks kiiresti pöörduma valvearstile, kui suu avatavus on piiratud või tekivad neelamisraskused.

Viis surmajuhtumit aastas
Hammastest lähtuvatel põletikel võib olla tõsiseid tagajärgi. Suremus sellisel juhul on töörühma hinnangul 0,2/100 000 inimese kohta - Soomes tähendab see viit inimest aastas. Richardson täpsustas, et paistes hamba tõttu pole keegi Soomes aastakümneid surnud, küll aga suust alguse saanud põletike kätte, mis tekitanud üldise põletiku. Richardson lisas, et sageli jääb sel juhul põletiku algallikas üldse teadmata, see ei selgugi. Näiteks võib selline ravimata hambast tekkiv põletik põhjustada aeglase, hiiliva algusega endokardiiti ehk südamesisekestapõletikku. Arstid ise ka ei oska tihti hammast siin kahtlustada, ehkki seda teades saaks kiirelt haige hamba kui põletiku algallika eemaldada. Richardsoni sõnul on hamba väljatõmbamine tihti parim lahendus põletikus hamba puhul. Ta märkis, et on käinud üle Soome hambaarste koolitamas ja talle näib, et maaarstid suhtuvad põletikesse tõsisemalt kui linnades. Seal on levinud suhtumine, et hambaarst on suuteline iga hamba säästma, olenemata seisukorrast. Tihti vaigistataksegi põletik AB kuuriga, kuid probleemi see ei lahenda, lisas Richardson.
Soomes tuleb ka järjest enam hambaarstile inimesi, kes on halvas seisukorras mingi muu raske haiguse tõttu ja kelle põletiku risk seetõttu suurem: näiteks palju on juurde tulnud vähihaigeid või elundisiirdamise läbi teinud patsiente. Richardsoni sõnul on ülioluline, et hambaarstil oleksid laiemad teadmised muudest haigustest ja nende koosmõjudest kehale.

Tasub teada
* 1,5-1,7/100 000 inimest saab Soomes aastas haiglaravi vajava hammastest tulenenud infektsiooni.
* 0,2/100 000 inimest Soomes sureb aastas hammastest alguse saanud põletikesse. Lastel on hammastest alguse saanud nakkusi harva.
* Rasked põhihaigused või siirdamised nõrgendavad inimest ja teevad hambainfektsioonidele vastuvõtlikuks. Ka suremus hammastest lähtuvatesse infektsioonidesse on selles grupis suurim.

TÜ Kliinikumi stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre kommentaar:

Infektsioon paikneb juurekanali seina dentiinis ja kuna seal puudub hambapulp (põletiku tõttu hävinud) siis puudub seal ka verevarustus. Seega antibiootikumid (AB) ei jõua kuidagi juurekanalisse mikroobe hävitama. Hävinud pulbiga hamba juurekanalis saab mikroobide hulka vähendada ainult kemomehhaaniliselt ja seejärel tuleb see kanal hermeetiliselt obtureerida, st sulgeda allesjäänud mikroobid sinna nii, et nemad ja nende ainevahetuse toksilised produktid ei pääseks sealt välja.

AB tarvitamiseks tekib näidustus ainult siis, kui organismi hakkab ähvardama sepsise oht. Sel puhul on patsiendil palavik ja halb enesetunne ning reeglina tugev turse, mis paikneb süüdlase hamba piirkonnas ja suureneb.

Sel puhul tuleb abstsess avada ja kindlustada mõneks ajas eksudaadi äravool. Hambast lähtunud kaugelearenenud põletik võib murda läbi lihastevahelistesse vaheruumidesse kaelal, suupõhjas, mediastinumis või ülespoole mälumislihaste ja aju piirkonda. Niisugune seisund on selgelt eluohtlik ja nõuab kiiret kirurgilist vahelesegamist. Loomulikult on näidustatud AB kasutamine. Ka Eestis on olnud sel põhjusel surmajuhtumeid. Viimane taoline oli siiski aastaid tagasi.

Probleemiks on AB kasutamine tervetel inimestel profülaktilistel eesmärkidel (hammaste ekstraktsioonist kuni implantaadi asetamiseni). Arstide poolt siiski ma tõsist probleemi ei näe, kuna enamus neist siiski kergekäeliselt AB välja ei kirjuta. Küll aga juhtub liiga tihti seda, et hambavalu korral hakkavad inimesed tarvitama omal algatusel koju jäänud AB.

Hull on lugu eriti Metronidazoliga, kus mulle tundub, et paljud inimesed peavad seda valuvaigistiks. AB terapeutiline doos põletiku koldes tekib alles 36-48 tunni möödudes ja seega ei saa neilt loota kiiret abi. Kõik patsiendid peaksid teadma, et antibiootikumid on kehvad valuvaigistid.

Äripäev
13. April 2016, 12:30
Vaata EST või RUS arhiivi