Adik Levin: hakake õigesti toituma!

Meditsiinidoktor Adik Levin
Meditsiinidoktor Adik LevinFoto: ÄP: Veiko Tõkman
Meditsiiniteaduste doktori ja lastearst Adik Levini sõnul on moodsad teadusuuringud näidanud, et igasugused ebamäärased vaevused kaovad sageli, kui inimene hakkab õigesti toituma.

Perearsti patsientuurist on ligikaudu kolmandik kuni neljandik sellised inimesed, kes käivad vastuvõtul ja kurdavad pideva väsimuse, liigse kehakaalu või mõne haigussümptomi üle, kuid esmatasandi uuringud on seejuures korras.

Miks perearst hätta jääb?
Perearsti uurimisvõimalused on piiratud, kuid tee eriarsti juurde ei ole alati roheline – see on lääneliku süsteemi objektiivne reaalsus. Kuna diagnoos puudub, jääb patsient oma hädaga omapäi ja hakkab abi otsima mujalt. On väga tähtis mainida, et toitumissüsteemidega tegelevad institutsioonid ei ole alternatiivmeditsiini pakkujad.

Miks Te kasutate terminit "õigesti toitumine", mitte tervislikult toitumine?
Sõnapaar “tervislikult toituma” on liiga üldine, mitteisikuline ja omadega pankrotis. Inimesele öeldakse, et kui tal on külmkapis viis rohelist asja, siis on kõik hästi. Ei ole. Sõnapaar “õige toitumine” aga väljendab, et suu pole konteiner, kuhu võib ükskõik mida panna. Kui vaatame inimesi, siis näeme, et oleme kõik erinevad. Miks me siis arvame, et seedetrakti fermendid ja immuunsüsteem oma funktsioonides on kõigil ühesugused? Iga inimene talub toiduaineid isemoodi ja on oluline, et toit, mida sööme, laguneks lõpp-produktideni: aminohapeteks, rasvhapeteks ja glükoosiks. Suvalise toitumise puhul see nii kahjuks ei juhtu.

Millest see tuleb?
Meie seedetrakti sattuv toit on vaid viimase 50–100 aastaga muutunud väga erinevaks sellest, millega trakt on evolutsiooni käigus mitme tuhande aasta jooksul kohanenud. Tarbitava toidu hulk on plahvatuslikult suurenenud. Eesti talupoeg on ajalooliselt söönud 10–15 mahepõllumajanduslikku rooga. Nüüd aga on meie toidusedelil mitusada erineva päritoluga ja enamasti tööstuslikult töödeldud toitu. Organism vajab nendega harjumiseks paar tuhat aastat.
Söödava kvaliteet on seejuures kardinaalselt halvenenud. Lisandunud on taimekaitsevahendid, nitraadid, nitriidid, väetised, e-ained ja hormoonid. Ka soja, mida meie toiduainetetööstus laialdaselt kasutab ja mida tervislikkuse sildi all serveeritakse, on moodsate teaduslike uuringutega tõestatult tervisele pigem kahjulik.  
E-ained ja nende järjepidev tarbimine pika perioodi jooksul ei ole kindlasti nii ohutud, kui seni on arvatud. Mind paneb imestama, miks euronormid seda kõike lubavad. Prognoosin, et 15–20 aasta pärast kulub kolmandik haigekassa rahast diabeedi ja selle tüsistuste raviks. Ja millegipärast vaatavad ELi toitumisega tegelevad institutsioonid rahulikult pealt.

Kuidas see tervist mõjutab?
See on siililegi selge, et suur osa kroonilisi haigusi, mis viimastel kümnenditel võimsust võtnud, on tekkinud ebakvaliteetsest toidust. Sööme europrügi – sellist toitu, mida organism pole iial saanud ning millega ta toime ei tule.
Olen vana pediaater. Mäletan nõukogude aega, kui rinnapiimatoidul olnud lastel esines väga harva allergilisi reaktsioone. Nüüd on ka suurel protsendil sellistel lastel allergia. Toidu kvaliteedi totaalne halvenemine ongi üks peamisi põhjuseid, miks krooniliste haiguste, diabeedi ja ülekaalulisuse probleem katastroofiliselt suurenenud on.
Kahjuks puuduvad tihti vajalikud ravimid nende vastu võitlemiseks.

Mida selle vastu teha?
Seedetrakti funktsiooni on vaja selles toiduainete ülekülluses aidata. Kui fermentsüsteem saab komfortse võimaluse töötada, võtab see immuunsüsteemilt koormuse maha ning oleme tervemad.  

Varjatud toidutalumatus on üsna tundmatu teema.
Tegelikult hakati sellest rääkima juba 80 aastat tagasi ehk 1930ndatel. Esimesed laboratoorsed analüüsid tehti 30 aastat tagasi. Ometi on see moodsa meditsiini jaoks tõesti suhteliselt tundmatu teema.
Leidub hulk tohtreid, kes ei taha seda lähenemist tunnistada. Kuna meditsiin on väga konservatiivne ja aeglaselt muutuv valdkond, on see loogiline. Uue info ilmsiks tulemisel on esimene reaktsioon alati negatiivne. Teine etapp on ahaa-tõdemus, et seal tõesti midagi on, ning alles kolmandas faasis võetakse teadmine omaks.
Loodan, et oleme Eestis praegu esimese etapi keskel. Õige toitumise abil tervise taastanud või oma elu ja tervise kvaliteeti parandanud inimeste hulk on hakanud arste veenma.

Kuidas on toidutalumatus seotud ülekaaluga?
Seos on kindlasti olemas. Nimetaksin ülekaalu 21. sajandi katkuks. Sööme endale sisse prügi, toitume ebaregulaarselt, nälgime... Niisugune suhtumine organismi viibki ülekaaluni. Organism kuulab peremeest. Kaalu alandamiseks on tähtis mängureegel sageli söömine, sest siis ei pea organism säästurežiimil töötama. Soovitan oma patsientidele iga kolme tunni tagant süüa, et ülekaalust lahti saada. Loomulikult on portsjonite suurused olulised, kuid regulaarsus on veelgi tähtsam.
Väidan, et paljud 180kilosed inimesed ei pea kaalu alandamiseks dieeti pidama, vaid iga kolme tunni tagant kontrollitud portsjoneid sööma – kaal hakkab ise langema. Tervise kvaliteedi kõige tähtsam osa ongi toitumine ja alles siis tuleb füüsiline koormus.

Mida soovitate kolleegidele?
Arstide kohus on hakata aktsepteerima fakti, et olemas on ka varjatud toidutalumatus. Meditsiin on oma paratamatu konservatiivsuse tõttu muutunud farmaatsiatööstusest liialt sõltuvaks. Ravitakse analüüse ja uuringuid. Et toitumine on ummikus, on selge.
Arstid peavad hakkama aru saama, et toitumisteabe jagamine ja sellealane nõustamine on nende töö, eriti perearstide tasandil. Arstkond peaks olema teadlik erinevatest lähenemisviisidest toidulaua formeerimisel. Patsienti peab informeerima kõikidest võimalustest, et ta saaks otsustada, kuidas ise ennast aidata. Patsiendil peab alati olema valikuvõimalus.
Igale inimesele on vaja läheneda individuaalselt, meil kõigil on erinev immuunsüsteem ja fermentide kooslus, mistõttu ühe puuga lüües lahendust ei saa.

Tasub teada
Soja ei ole süütu supertoit

Tänapäeval on meie toidulaual üle 500 toote, kus naturaalsete komponentide asemel on sojasurrogaate. See on toiduainetööstusele muidugi rahaliselt väga kasulik, sest 1 kg soja toiteväärtus võrdub 3 kg loomaliha ja 80 kanamuna omaga.
Soja taimne valk on tänu USAs kasvatatud GMOdele asendatud taime- ja loomavalgu hübriidiga. Alles nüüd on hakatud uurima selle hübriidi mõju inimorganismile.
Mõningad näited. Soja koosseisus on ferment, mis pidurdab teiste valkude aktiivsust ega hävine keetmisel. Kui lastetoit on valmistatud sojapiimaga, siis teised toidus olevad valgud jäävad seedimata ega imendu seedetraktis. Tihti võib niisugune toit soodustada seedetraktis kroonilisi haigusi, mis omakorda võib viia depressioonini. Pidevalt sojatooteid tarbivatel lastel kahekordistub diabeedirisk. Meie fermentsüsteem ja pankreas ei tule sojaga toime.
Sojatooted sisaldavad muu hulgas fütoöstrogeene ehk aineid, mis on identsed naiste östrogeeniga. On tõendeid, et lastele mõeldud sojatoodetes on östrogeene 13 000–20 000 korda rohkem kui tütarlapse organismis. Sellise toidu tarbimine soodustab tüdrukutel kiiresti suguküpseks saamist. Poistel aga suguline areng pidurdub ning võib väljenduda ülekaalulisuses ja kehaliste proportsioonide muutumises naiselikumaks. Soja söövatel naistel võib esineda näiteks menstruaaltsüklihäireid.

Äripäev
12. April 2016, 17:47
Vaata EST või RUS arhiivi