Diabeedi eest kaitseb normaalne kaal ja liikumine

Eile tähistati ülemaailmset tervisepäeva, mis sel aastal on pühendatud diabeedile ehk suhkruhaigusele.

WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel tähistatava tervisepäeva eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust diabeedist, selle riskiteguritest ning võimalustest, kuidas diabeeti ennetada, õigeaegselt avastada ja kontrolli all hoida. 

Tervisepäeva raames avaldas WHO esimese ülemaailmse diabeediaruande, kus antakse ülevaade diabeedi ja riskitegurite olukorrast riikides, aga ka soovitused, mida peaks ette võtma, et kasvavat diabeeti haigestumist ohjata. 

WHO Euroopa piirkonnas põeb diabeeti 64 miljonit inimest ja see haigus nõuab igal aastal kümneid tuhandeid elusid. Aruandes avaldatud andmete põhjal põeb diabeeti hinnanguliselt 9,3% Eesti elanikkonnast. Diabeedi üks oluline riskitegur on ülekaalulisus ja selle osakaal Eestis on murettekitavalt suur – 60,3%. 

Tänavuse tervisepäeva sõnum on „Ole kehaliselt aktiivne – söö tervislikult – järgi arsti nõuandeid – seljata diabeet“, tuues esile peamised võimalused, millesse panustades saame vähendada diabeediriski. Näiteks edendades elanikkonnas kehalist aktiivsust ja soodustades tervist toetavaid toitumisvalikuid. 

Et vältida II tüüpi diabeeti ja selle tüsistusi, peaksid igas vanuses inimesed:

  • saavutama ja säilitama normaalse kehakaalu;
  • liikuma korrapäraselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit enamikel päevadel, kehakaalu ohjamiseks tuleks aga liikuda rohkem;
  • sööma iga päev 3–5 portsjonit puu- ja köögivilju ning vähendama suhkru ja küllastunud rasva tarbimist;
  • hoiduma suitsetamisest.

II tüüpi diabeedi esinemissagedus on kasvanud kõigis vanuserühmades ning seda esineb üha rohkem ka nooruki- ja lapseeas. See tüüp moodustab kogu maailma diabeedijuhtumitest 90%, kuid on suures osas ennetatav. Selle diabeeditüübi puhul ei suuda organism insuliini tõhusalt ära kasutada ja sümptomid võivad olla sarnased 1. tüübi diabeediga, milleks on ülemäärane uriiniteke (polüuuria), janu (polüdipsia), pidev näljatunne, kehakaalu kaotus, nägemismuutused ja väsimus. Teisalt on sümptomid sageli kergemakujulised, mistõttu võidakse haigus diagnoosida mitu aastat pärast tekkimist, kui on ilmnenud juba tüsistused. 

Äripäev
08. April 2016, 15:14
Vaata EST või RUS arhiivi