Väikelapse depressioon võib püsida ka noorukipõlves

Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et lastel, kellel on eelkooliealisena diagnoositud depressioon, võib see tõenäoliselt püsima jääda ka kooli- ning noorukieas.

Depressiooni põdenud koolieelikutel oli haiguse jätkumine kooli alg- ja keskastme jooksul 2,5 korda tõenäolisem kui lastel, kellel väga noorelt depressiooni ei esinenud, teatavad Washingtoni Ülikooli St. Louis' Meditsiinikooli teadlased.

"Tegemist on juba vana ja ebameeldiva depressiooni puudutava uudisega: see on krooniline ja rekurrentne haigus," ütles lastepsühhiaater Joan L. Luby (MD), Washingtoni Ülikooli laste emotsionaalse arengu programmi juht. "Hea uudis on aga see, et kui me suudame depressiooni varakult tuvastada, võib olla võimalik seda tõhusamalt ravida ning haiguse kulgu nii muuta, et see pole tulevikus krooniline ega rekurrentne."

Teadlased jälgisid 246 last (tänaseks vanuses 9 kuni 12 eluaastat), kes osalesid 3- kuni 5aastaselt eelkooliealiste uuringus. Laste ja nende esmaste hooldajatega viidi läbi kuni kuus aasta- ja neli poolaastahinnangut. Nende kontrollimiseks kasutati Luby ja tema kolleegide poolt välja töötatud vahendit nimetusega "Koolieelsete tunnete kontroll-leht" ning hindamiseks eale vastavat diagnostilist vestlust.

Hindamise osana esitati hooldajatele küsimusi selle kohta, kuidas väljendasid lapsed oma tegevuse ja mängu käigus kurbust, ärritust, süütunnet, unisust, isu ja rõõmupuudust. Lisaks sellele kasutasid teadlased jälgimispeegleid, et hinnata lapse ja hooldaja omavahelist suhtlemist, sest varasemad uuringud olid näidanud, et vanemliku hoolitsuse puudumine on oluline depressiooni rekurrentsust põhjustav riskifaktor.

Uuringu eesmärgiks oli jälgida laste kasvamist ning hinnata neil depressiooni ja teiste psühhiaatriliste häirete esinemist. Kui täheldati, et lapsed olid raskes depressioonis või võisid ennast vigastada, või kui nende hooldajad nõudsid ravi, suunati nad vastavate meditsiiniteenuste pakkujate juurde.

Hetkel ei teata ühtegi kindlat meetodit eelkoolieas ilmneva depressiooni ravimiseks. Isegi depressiooni all kannatavate täiskasvanute korral on saadaval olevad ravimeetodid ja ravimid efektiivsed üksnes ligikaudu pooltel juhtudel.

Uuringu alguses diagnoositi 74 lapsel depressioon. Kui teadlased kuus aastat hiljem sama rühma hindasid, siis leidsid nad, et 79 last vastas kõikidele kliinilise depressiooni kriteeriumidele (alus: vaimsete häirete diagnostiline ja statistiline juhend, Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition (DSM-V)). See juhend sisaldab Ameerika Psühhiaatriaühingu ajakohastatud ametlikke juhiseid psühhiaatriliste haiguste diagnoosimiseks ja ravimiseks.

Rohkem kui 51 protsendil 74 lapsest, kellel diagnoositi eelkoolieas depressioon, esines see ka kooliealisena. Ainult 24 protsendil 172 lapsest, kellel eelkoolieas depressiooni ei esinenud, kujunes see välja kooliea alg- ja keskastme jooksul.

Luby meeskond tegi ühtlasi kindlaks, et kooliealistel lastel esines kõrge depressioonirisk juhul, kui nende emad olid depressiivsed. Lisaks märkasid nad, et lastel, kellel diagnoositi eelkoolieas käitumishäire, esines kooli- ja noorukieas kõrgem depressioonirisk, kuid see vähenes, kui lapsed said märkimisväärset emapoolset tuge. Siiski ei suurendanud emade depressioon ega eelkoolieas ilmnenud käitumishäired hilisema depressiooni kujunemise riski samal määral kui eelkoolieas diagnoositud depressioon.

"Eelkoolieas ilmnenud depressioon oli märk võimalikust koolieas ilmnevast depressioonist, mis ületas oluliselt kõiki teisi kindlaks tehtud riskifaktoreid," selgitas Luby. "Need lapsed näivad olevat teel depressiooni suunas, mida teised psühhosotsiaalsed muutujad ei mõjuta."

Luby sõnul räägivad saadud tulemused vastu arstide ja teadlaste seisukohale, mis väidab, et 3- või 4aastased lapsed ei saa veel kliinilist depressiooni põdeda. Ta pooldab depressiooni sõeluuringute lisamist eelkooliealiste regulaarsesse meditsiinilisse kontrolli, kuid leiab, et lähitulevikus seda tõenäoliselt veel ei toimu.
"Tegutsemisega ei kiirustata põhjusel, et meil ei ole veel olemas tunnustatud ja tõhusaid ravimeetmeid eelkooliealistel esineva depressiooni vastu," selgitas ta. "Pediaatrid ei soovi tavaliselt kontrollida mingi häire esinemist, kui neil pole selle ilmnemise korral võimalik patsiente abi saamiseks kuhugi suunata."

Praegu katsetab Luby võimalikke vanema ja lapse psühhoteraapia meetodeid, mis näivad depressiooni all kannatavate koolieelikute ravimiseks paljulubavad, kuid nende toimivust on veel vara hinnata. Koos kolleegidega jätkab ta ka antud lasterühma jälgimist puberteedieas, et teha kindlaks, kas eelkoolieas diagnoositud depressioon jääb riskifaktoriks ka noorukite jaoks.

Äripäev
31. March 2016, 12:58
Vaata EST või RUS arhiivi