Suitsetamine mõjutab ka teiste ravimite toimet

On mõned riskirühmad, kus teatud ravimite puhul tekivad suitsetajal ohtlikud koostoimed. Näiteks astmahaiged, rasestumisvastaseid vahendeid kasutavad naised jne.

Intervjuu Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloog Ülle Aniga.

Milline on enamkasutavate ravimite ja suitsetamise mõju?
Suitsetamine ei ole kellelegi kasulik. On mõned riskirühmad, kus teatud ravimite puhul tekivad ohtlikud koostoimed. Enamasti on tegemist võimalusega kõrvaltoimete tekkeks ja seda eriti kontratseptiive kasutavate noorte naiste puhul. Me teame, et kontratseptiivide puhul on mõnel inimesel eelsoodumus saada kopsuarteri trombembol. Trombid võivad liikuda kopsuarterisse ja sulgeda seal mõne haru. Tegemist on eluohtliku seisundiga kui tromb ka väiksema osa kopsuarterist sulgeb. Kontraseptiivide kasutamisel ja suitsetamisel ei ole trombi tekkeks kõigil siiski ühesugune risk, vaid selleks on vaja ka geneetilist eelsoodumust. Samas, kui geneetiline eelsoodumus on olemas ja inimene suitsetab, siis risk emboli tekkeks on tavapärasest mitmekordselt suurem.

Kas on mõni seisund, mille korral ravimeid peaks suuremas annuses sisse võtma?
Suitsetamine mõjutab enamikku astmaravimite toimet. Ühelt poolt on see mõju seotud ravimi toime vähenemisega ja teisalt näeme patsienti aastate vältel jälgides, et haigus areneb eeldatavast kiiremini ja soodustab invaliidistumise võimalust.
Teame, et ka verd vedeldavate ravimite, konkreetselt Marevani, toime on seotud suitsetamise. Kuna Marevan on kitsa toimespektriga, siis väikestes annustes ei pruugi ta üldse toimida. Natuke rohkem manustades võib olla toime aga liiga tugev. Marevani tarvitamisel peab patsient pidevalt vereanalüüse andma. Kui patsient mõni päev suitsetab, võivad väärtused veres olla hoopis teised kui varem leitud. Mõju avaldab nii suitsetatav kui ka mis iganes muul moel tarvitatav tubakas.

Kas tõsise külmetushaiguse ravi erineb suitsetava inimese puhul?
Sageli näeme seda, et hingamisteede nakkuste korral suitsetava ja mittesuitsetava inimese puhul vahe märkimisväärne ei ole. Kuid näeme, et suitsetaja haigestub sagedamini. See on tingitud hingamisteede muutustest, mis soodustavad sissehingatavate bakterite peetuma jäämist. Tegelikult on tegemist kroonilise bronhiidiga. Sekreeti on rohkem, see on tihedama konsistentsiga ja kinni kleepunud. Bakterid hakkavad suuremas kontsentratsioonis paljunema ja võimalus tavalise õhu sissehingamisega sagedamini levinud haigustesse haigestuda on suurem.

Nõustamisel on kasutusel viieastmeline programm. Kas varasemad käsitlused on olnud loobumise mõttes edukamad?
Loobumisstatistika on aastate lõikes olnud erinev. Suitsetamisest loobumiseks on olnud erinevaid lähenemisviise. Kui varem räägiti rohkem sellest, mida inimene peaks sööma, mida peaks jooma, millist ravimtaimeteed kasutama või kas peaks minema hüpnoosiseanssidele jne - siis nendest meetoditest on ammu loobutud. 1990. aastate algusest on päris selge, et on olemas kaks erinevat meetodit, mida kasutatakse ja omavahel kombineeritakse. Esimene meetod ei erine oluliselt informatsiooni andmisest. Inimesel on teave selle kohta, mis toimub suitsetamise korral ja mis suitsetamisest loobumisel. Teine meetod on ravi ehk medikamentoosne osa. Neid kombineeritakse omavahel.

Millised on kõige levinumad patsiendi poolsed eksimused, mis teaduspõhise käsitluse korral suitsetamisest loobumisel esinevad?
Patsiendi puhul räägime alati kogemusest, mitte eksimusest. Ükskõik kui pikalt see kogemus kestab, patsiendi jaoks on see ikkagi positiivne kogemus. Võime seda võrrelda loteriipileti ostmisega. Kui inimene ostab loteriipileti ja ta sellega midagi ei võida, võib ta pileti järgmine kord uuesti osta. Kui ta on suitsetamisest olnud vaba näiteks 3-4 päeva, on see samaväärne nagu nurkade mängu võit Bingo lotos. Mitte keegi ei keela piletit uuesti osta, alati on võimalik uuesti proovida. Et inimene jätab suitsetamise maha, see ei ole ühekordne hetk - et proovin ja kas õnnestun või kukun läbi. Sellist läbikukkumist me reaalselt ei arvesta. Me teeme seda aja lõikes. Inimene valmistab end ette mingiks perioodiks ilma suitsuta olema. Näeme ära, kui kaua ta suutis ilma suitsuta olla. Saame teada, mis olid sel perioodil positiivsed sammud ning mis võis juhtuda, et ta uuesti suitsetama hakkas. Järgmist perioodi ette valmistades vaatame eelnevad uuesti üle, et varasemaid "eksisamme" vältida.
Kui küsida, miks lühikesi perioode tekib, siis näib, et Eesti inimesed ei raatsi osta ravimeid nii palju kui vaja. Esimene osa ravimitest osteti välja, saavutati head tulemused, tekib hea tunne, et ollaksegi ilma suitsuta ja rohkem pole vaja raha ravimitele kulutada. Siis enam ravimeid ei võeta, ravi katkestatakse ja võib tekkida tagasilöök.

Nii et patsiendid on hinnatundlikud?
On. Ravi maksab kuni 130 eurot (intervjuu on tehtud 2012. aasta lõpus, toim). Aga kui hindu vaatame, võime seda alati võrrelda sigarettide hinnaga. Võime öelda, et ravi hind on praktiliselt sama, mis kuluks samal ajal sigarettide ostmisele. Kuna inimene ostab sageli sigarette paki kaupa, siis ta ei pane seda mõnda eurot tähele. Ühe päeva sigarettide hind pole nii oluline, aga kui arvestada see nädala peale kokku, siis oleks see tunduvalt suurem. Ravimid on investeering. Ravi on ette nähtud tavaliselt kuni 8 nädalaks, aga meie patsiendid jätavad 5.-6. nädalal ravi pooleli. Tavapäraselt võetakse kaks nädalat ja siis jäetakse ravim edasi võtmata. Ravimite hinnad on suitsuga võrreldes kindlasti odavamad.

Kas suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) kabinettides on suitsetamisest loobujaid piisavalt? Kas olete oma patsientide hulgaga rahul?
Meie eesmärk ei ole suitsetamise vastu võidelda. Meie eesmärk on aidata neid inimesi, kes tahavad suitsetamise maha jätta. Kopsuarstina pean suitsetava kopsuhaige juures eesmärgiks seadma suitsetamisest loobumise. Meie võimalus suitsetajateni jõuda on küllalt väike. Eestis on paarkümmend SLN kabinetti. Seal töötavad inimesed ainult osalise koormusega suitsetamisest loobumise aitamisel. Võimalus on aidata ainult neid, kellel on soov suitsetamine maha jätta.

Alkoholisõltuvuse kohta on öeldud, et alkoholismi ravida välja ei saa, saab vaid kontrollida. Kas sama kehtib ka tubakasõltuvuse kohta?
Mõnes mõttes on tegemist elustiiliga. Inimene on harjunud mõne seotusega kogu elu vältel. See võib olla vaegliikumine, liigsöömine, tubaka- või alkoholi kasutamine. See on sõltuvuslik käitumine. Sel puhul käsitleme seda inimest ühel perioodil. Ei ole nii, et inimene on ühel hetkel üks või teine. Kui inimene on suitsetaja, siis on ta elu lõpuni suitsetaja. Ta võib olla suitsetaja, kes mingil perioodil ei suitseta. Neid perioode, kus ei suitsetata, võib olla elus mitmeid.

Kas alkoholisõltuvus ja nikotiinisõltuvus on korrelatsioonis?
Pigem räägitakse sellest päris noorte puhul. Vaadates narkootikumide- või alkoholisõltuvuses inimesi, on esmaseks sõltuvuse tekitajaks ikkagi sigarett. See võimaldab sõltuvuslikku käitumist. Mis edasi juhtub, seda me ette ennustada ei saa.

Kolm levinumat müüti suitsetamise kohta            
Andrus Lipand, PAK Sinu Arst

1. Suitsetamine ei ole sõltuvushaigus nagu narkomaania või alkoholism, vaid lihtsalt halb harjumus - kui sedagi.
Suitsetamine on sõltuvushaigus.

2. Kui minu suitsetamine põhjustab mulle mingeid terviseprobleeme (igahommikust köha), koduse mööbli kahjustamine, mittesuitsetavate perekonnaliikmete passiivset suitsetamist, siis ma loobun suitsetamisest.
Tegelikult on siis juba hilja, sest muutused organismis on juba toimunud ning neid ei ole võimalik olematuks teha.  

3. Levinud on suitsetajate arvamus, et tubakast loobumine on edukam, kui tubaka tarvitamist vähendatakse järk-järgult, mitte ei loobuta korraga, kuna see võib tekitada ebameeldivaid sõltuvuse lõpetamisest tulenevaid ärajäämanähte.
Tõenduspõhiselt on efektiivseimaks osutunud tubaka tarvitamise järsk lõpetamine, mitte nn koera saba jupiti maharaiumine. Võimalikke ärajäämanähte on tänapäeval võimalik elimineerida medikamentoosselt.

Äripäev
31. March 2016, 14:41
Vaata EST või RUS arhiivi