Hambaravi läheb edasi lükates vaid kallimaks

Hambaarst Lauri Vahtra.
Hambaarst Lauri Vahtra.Foto: Kliinik32
Inimesed, kelle hambad ja igemed on heas korras, võivad piirduda ühe või kahe kontrolliga aastas. Keerulisemate suutervisega patsiendid võivad vajada ülevaatust iga 3-4 kuu tagant.

Kliinik32 peaarst Lauri Vahtra, ortodont Kirsten Nigul ja  näo-lõualuukirurg Reet Pallase kinnitasid Meditsiiniuudistele antud intervjuus, et mõistlik on hambahaiguseid ennetada või tulla abi otsima õigel ajal.

Kas perearstil või -õel sobiks aegajalt patsiendile meelde tuletada, et tuleb käia hambaarstil?

Kahtlemata võiks see nii olla, aga kasvõi iseendale mõeldes, kes ma praktiliselt perearsti juurde ei satu, ei tundu see just eriti kindel viis olevat patsientidele hambaarsti külastamist meelde tuletada. Teisalt patsiendidel, kellel on erinevaid kroonilisi või raskemaid üldhaigusi, oleks kindlasti mõistlik sagedamini oma suutervist kontrollida ja neid saab perearst kindlasti hambaarsti juurde suunata.

Kui sageli oleks mõistlik hammaste tervist kontrollimas käia?

Kõik sõltub indiviidi suutervisest, tervisekäitumisest ja erinevate haiguste riskitegurite esinemisest. Inimesed, kelle hambad ja igemed on heas korras, võivad piirduda ühe või kahe kontrolliga aasta jooksul, samas keerulisemate suutervise muredega patsiendid võivad vajada ülevaatust iga 3-4 kuu tagant. Kõige paremini peaks seda suutma hinnata "isiklik"hambaarst.

Kui sageli tuleb ette, et hambaarst tuvastab patsiendil põskkoopapõletiku ilma, et patsient ise haigusest teadlik oleks?

Põskkoopapõletik on enamasti ägedalt kulgev haigus ja selle diagnoosimine ei ole keeruline, ning enamasti teeb seda perearst või kõrva-kurgu-ninaarst. Hambaarst võib avastada muutusi põskkoobastes, tehes erinevaid röntgenülesvõtteid. Selle haiguse esinemine tavahambaravi ei mõjuta, küll aga võivad ravimata põletikulised hambad selliste probleemide tekkimist soodustada.

On võimalik, et põskkoopapõletik on tingitud mõnest hambahaigusest ja vastupidi, et hambaprobleemi on tinginud põskkoopapõletik või tugev nohu?

Juhul, kui ülemiste hammaste juuretipud ulatuvad põskkoopa vahetusse lähedusse või suisa põskkoopasse, on võimalik, et hammastest lähtuvad põletikud kanduvad üle põskkoopasse. Teisipidi haiguse levimine ei ole vist eriti reaalne. See tähendab, et põskkoopapõletik ei tohiks kahjustada terveid hambaid.

Pisut väiksem probleem on suunurkade lõhenemine. Mis oleks hambaarsti selgitus ja kuidas seda ravida või ennetada?

Suunurgad võivad lõheneda mitmetel põhjustel - jahedate ilmadega niiskete huulte kuivamisest, allergilistest reaktsioonidest, talvisest vitamiinivähesusest. Taoliste haavandite vältimiseks võiks mitu korda päevas kasutada rasvasemaid huulepalsameid või hügieenilisi huulepulki. Allergilise reaktsiooni vältimiseks võiks valida võimalikult lihtsa koostisega, näiteks allergikutele mõeldud tooteid.

Kuuldavasti võib vale hambumus tingida selle, et inimene hammustab tihedamini põske, mis omakorda viib selleni, et kasvab tõenäosus, et selles kahjustatud koes tekib vähkkasvaja?

Krooniline trauma põsele ei ole kindlasti hea. Tõenäoliselt ei põhjusta aeg-ajalt põske hammustamine küll igaühel vähkkasvajat, aga teatud tingimuste kokkulangemisel võib pidev teravate hambaservade tekitatud trauma kasvaja tekkeks soodsa pinna luua tõesti. Kõige lihtsam on tegeleda konkreetsete hammastega, mis traumat põhjustavad. Küllaldane võib olla terava hambaserva või täidise lihvimine. Kui tegu on tõsisemate hambumushäiretega, on abiks ortodontiline ravi, mille käigus hambad parematesse asenditesse nihutatakse.

Kui breketravist rääkida, siis kui jätta puseriti hambad korrigeerimata, mida see inimese jaoks tervikuna endaga kaasa võib tuua?

Viltuselt seisvate hammaste eest on keerulisem hoolitseda, puhastamine nõuab rohkem aega. Kui inimene ei tule hea hügieeniga toime, on suurem tõenäosus, et hammastesse tekivad augud ja areneb välja igemepõletik, mis soodumuse korral võib edasiareneda juba kinnituskudede kahjustuseks. Sarnased on ka igemehaiguse tagajärjed - väheste kinnituskudede tõttu võivad tekkida hammaste nihked hambakaares.

Praegu saavad breketravi ka täiskasvanud - paarikümne aasta eest esines seda harvem. Mis sellise mõneti üllatava muudatuse on tinginud - patsientide teadlikkuse kasv, ravivahendite areng või midagi veel?

Täiskasvanute ortodontilise ravi laienemise peamiseks põhjuseks on breketite esteetika paranemine. Nad eelistavad vähemmärgatavaid süsteeme - keraamilised ehk hambavärvi breketid või keelepoolsed breketid. Oluline roll on ka ortodontilise ravi poolt pakutavate võimaluste laienemine. Varem kasutati breketravi eelkõige eraldiseisva ravina hammaste joondamiseks. Tänapäeval kasutatakse palju breketravi ühe osana kompleksses raviplaanis.

Kui kaua reeglina täiskasvanu breketravi kestab?

Breketravi kestus sõltub eelkõige probleemist. Tavaline ortodontiline ravi kestab 1,5-2 aastat. Rasketel juhtudel võib ravi kesta ka 3-4 aastat, kergetel juhtudel vahel 6 kuud. Seega ei ole võimalik öelda breketravi kestust konkreetse patsiendi olukorraga tutvumata. Eeldatav ravi kestus öeldakse alati lähtudes konkreetsest patsiendist ja tema probleemist. Vaatamata sellele võib ravi kestus üksikutel juhtudel erineda planeeritust. Õnnelikud on need inimesed, kelle ravi läheb kiiremini kui lubatud. Ravi võib pikeneda erinevatel põhjustel, mis võivad olla seotud patsiendi eripäradega, samuti pikendavad ravi kestus pidevalt lagunevad aparaadid, mõnede breketsüsteemidega hambad nihkuvadki aeglasemalt. Inimesed on väga erinevad ja sealt tulenevalt on erinev ka hammaste nihkumise kiirus. Ravi pikenemine võib olla tingitud ka väga tundlikkest hammastest - sellisel juhul arst ei saa aktiveerida süsteeme nii palju, kui tavaliselt vaid lähtub patsiendi individuaalsest valutasemest ja aktiveerib vähem, see omakorda pikendab ravi kestvust.

Äripäev
31. March 2016, 13:16
Vaata EST või RUS arhiivi